[PlyVal64]

Tehnika taastamine ei ole odav ega igaühehobi. Kui ei ole kohta kus teha ja tööriistu, siis juba paar tonni läheb tööriistadele +igakuiselt üür, küte, elekter. Ma selle summaga eriti ei lahmi, sest kunagi sõber küsis, palju ma oma garaaži matnud olen ja mis need mõned õhtud kuus seega maksma lähevad.

Eks see ole, et oodatakse mingit "imet" aga reaalsus on see, et tuleb panna soovid paberile ritta, võtta joonealt see number ja leida sellele mingi haltuura e. nö. "teise töökohaga" kate ja hakata ses suunas tegutsema. Keskmisest palgast ei näe ma võimalust tehnikahobiga tegelemiseks. Kui inimene ses suunas ei pinguta, siis mädaneb see tehnika ühes omaniku lootustega.

Sul tuline õigus. Mina aga jätkaks Sinu jutu peal iseenda ühte mõtet. Nimelt tehnikahobi ja vanatehnikaga saab tegeleda näiteks keskmise palgaga inimene, kel on mingigi pisike soojem ruumike olemas, ka näiteks just varuosataastajana! Selge, et terve auto aga ka korralik tsikkel vajab juba ruumi, kuigi tsiklit saab teha tõesti ka köögis/magamistoas Aga nii põhimõtteliselt. Samas vana automootori restaureerimine vajab paneelmaja keldriboksi. OK, vargad, ja pätis ja metallikratid ja kõik muu õigustatud hala - see on põhimõtteliselt! Mingi tsiklimootori teeb ära köögilaual.
Mootor on just selels suhtes hea näide, et roostekäkist "sitatükikesest" töötava mootori tegemisel tuleb igal juhul ka teenustööd kasutada. Ei oma keegi kodus hoonpinke, galvaanikat jne. Seega põhiline aur läheb puhastamise ja õigete varuosade otsimisele, siis värvimisele ja lõpuks puhastest eradi restaureeritud väikeosades koostamisele. Tahab selline inimene veel kaugemale minan, võtab ka käigukasti ette, siis otsib õige radika, remondib selle ära, värvib, otsin autentsed lõdvikud, klambrid, teeb originaali järgi materjalidega juhtmeköidise ja vanatehnikaga tegelemist jagub kauemaks. Ja alustadki metsaleiust Horchi vändast või Mersu kompressorist ja siis restaureerid selle ümber lõpp"toote". See on muidugi ekstreemne näide. Aga kasvõi nõukogude flatheadidele oleks nõudlust küll ja pole enam 402'e või Pobi katla perfektne restaureerimine kapotilauste lisa/peendetailideni ja osade leidmine lihtne töö.

Ning selliseid hädavajalikke varuosi on ju lõputult! Kasvõi armatuurid koos "kelladega". Aga mis tegelikult toimub: a'la mingi auto armatuuri erinevad jublakad on mööda Eestit laiali nende pasakorjajate käes, kes neist loobuda ei taha (jube "tähtis" on ju ühte näidikut hoida), kuigi omal ei ole sellist riistapuud, kuhu külge seda üldse panna. Samas keegi suisa vajaks seda aga kus sa sellega...
Keegi võiks keldris hoobamorte ülikorralikult taastada, keegi näiteks sildasid jne. Kas nüüd selle amordirestauraatori 100-junnise roostekogu kohta oleks viisaks öelda pasaladu? Ei, see on varuosa/tooriku ladu

Taastad korralikult ningi varuosa ära, müüd mõistliku hinnaga maha ja alustad järgmist. Kulutasid pika aja jooksul kopikate kaupa, saad korraga tagasi pataka, soetad mõne uue tööriista, ostad "lattu" mõned uued varuosad, midagi jääb ka "üle" abikaasale rõõmu tegemiseks ja kõik osapooled peaks sitaks rahul olema.