[PlyVal64]

Vanaraua haigete foorumi kohta kuidagi liiga Emexit pooldavaks asi läinud.

Asi väga lihtne: on lõputult selliseid pasaladusid, kuskohast tõesti väärt kraam (kellegi jaoks vajalik) maha müües ja rauast saast vanametallina kokku annaks:
1. puhta hoovi/õue/majaümbruse
2. kindlasti tänulikkuse koos "hamstriga" elajate poolt
3. pataka raha, et soetada ÜKS ja KORRALIK vanatehnika, mida ka reaalselt tarbida

Muidugi läheb sellise "julma" koristustöö käigus vanarauda ka seda, mida "kunagi kauges tulevikus" võidakse tahta aga elada tuleb praegu ja kohe! Mina olen selle ära teinud - pool ära kingitud (näiteks originaaltehnikaga M402 mis peaks kohe-kohe ühe härra poolt valmis saama), Opel ksf!Ryblikule müüdud ja ülejääk vanametalli päris hea raha eest - ja vist läheb kinkimise läbi ka too vana 1939 Taunus usaldusväärsele mehle hot-rodi toorikuks, kes juba sai meilt Valiandi, bigblocki ja käimakasti ning selle vanakese vingelt uueks ehitas. Maakodust vedas GAZ 69 jäänused lihtsalt niisama minema Leivategija ja hakkabki õnneks pask õuedelt otsa saama!

Loodus muidugi tühja kohta ei salli ja kergekujuline kogumishaigus on ravimatu: garaaži lae all ripub puulamellidest kleebitud sõudepaat, "Villu" asemel on maal suur puidust mootorpaat, teoorias kodus majataguse puhastamisega saan oma purjeka talveks soovi korral jälle kord koju tuua ja kevadel mugavalt hooldada aga need on kõik suures piires sõitvad või vähest tööd vajavad komplektsed ja kenad asjad. Näiteks puupaadi kvaliteetsed kulp-aerud ja pootshaak on kuumapuhuriga puhastatud, roostevaba puhastatud, seisavad parte peal ja on kohe võimalik neid kasutada praeguste tüüpiliste poes müüdavate sõudmiskõlbmatute pesumõlade asemel.

Aga teate, kaua on mul sitalasust lahti saamine ja otsustamine aega võtnud??? Esimesed kaks Kolhiidat vedasin TÄNAVALE 1990 aga juba siis taheti aastakese/paari pärast trahvi teha ja läksid kenasti Emexisse. Siis tulid Mossed ja kõik muu jama, siis kingiti klubikaaslaste poolt 40. juubeliks veel üks Opel juurde, mis ka Suverallit sõitis, siis oma südame teisele rallikale andis ja oma otsa Kuusakoskis leidis. Peale seda "sain lahti" ka rallikast ehk täpselt 22 aastat kestis see lõputu sitamajandus mul õuedel. Tegelikult viimane romu, poisi bemm, mille Ta oli juba maha müünud novembris aga ostja ei saanud enne kevadet ära viidud, lahkus jõuvõtetega maikuus. Kuigi bemm ju ei "seganud" seal murupel kedagi ja oli igati kena välimusega, käis ta mulle juba rõvedalt närvidele. Õnneks kuhjasin ta lume alla ja nii ei riivanud see väga silma... üldse on talv lumega tore aeg, kõik on ilus ja valge.