[PlyVal64]

Midagi ei ole teha - Veerennist edasi on 2 rada. Ning kogu pealetuleva voo äraseedimine ei ole võimalik. Isegi, kui Järvevana laiendada (see on võimalik), tekiks tropp Tondile. Ja seal pole laiendada enam kuhugi.

See koht pole kunagi siiani probleeme tekitanud! Kuna Veerennist ülesõiduni ei ole ühtegi võimalust kuhugi pöörata, on 2 sõidurid aabsoluutselt piisav ühtlaseks sujuvaks sõiduks. Peale raudteed tekib kohe juurde parempöörete rida, peale raudteesilda on mittekaduv kiirendusrida ja mäe peal jalakäigutunneli kohalt läheb tee 4- ja edasi suisa 5-realiseks! Seda o nEesti olematu rahvaarvu ehk ka autode jaoks rohkem kui küll! Troppamise tekitab Tammsaare/Sõpruse. Ehk reaalsuses tee muudkui laieneb mis muudkui "hõrandab" koormust ja täpselt sama toimub ka risti tee peal: Pärnu maantee ummikud kaovad KOHE, kui jõutakse Tammsaare sillale! Paarisaja meetriga saab 2-realisest 5-realine tee. Aga hommikul on asi just vastupidi.

Seega peaks olema KOGEMUS, et suurt liikluskoormust ei saa kokku suruda Bernoulli seaduse järgi: liikluses see ei tomi! Liiklus ei ole vedelik ega gaas, liiklus on nende VASTAND! Normaalne lahendus oleks see, kui tunnelist tulevad sõidurajad suunata eri aegadel peamise osaga liituma. Kõiksepealt veokatele 2.reas sõidu keeld, see keeraks kohe peale tunnelit Espaki poole ja "ühenduks" Sinu soovitusel eriti pika kiirendusrajaga Järvevanaga. Muuseas, keelates ära ka Järvevana 2. sõiduraja liiklemine rekkadele (nagu oli KOGU nõukaaja ja EV alguses seal liikluskorraldus ning reaalselt ei ole neil vaja ega isegi võimalust sinan minna - Sõjamäelt sild toob nad 1.ritta!), võiks sujuva sulandumise teha Taksopargi BUS-radade kombel, kus tunnelist tulev "rekkarada" on ühtlane ja Järvevana 2. rida "kaob ära" ehk peab "sulanduma" kas paremale või vasemale.
Tunneli 2.sõidurada kergtehnikale läheks praegust trassi pidi aga hakkaks oluliselt varem "sulanduma" peatrassiga. Ja praeguse tropi kohal oleks juba "sulandunud" liiklusvoog, kus juba mõlemas reas on ka rasketehnika. Nii tekib ka tunnelist tuleval "ässal" valikukoht: kas sõita 2.rida pidi ja hakata jõuga rasketehnikale vahele pressima VÕI sõita sujuvalt mööda 1. sõidurida. See põhimõte tekiks MÕLEMALE trassile. Kuna lõigul Ülemiste rist-Tondi on kokku vaid kolm vasakpööret (Veepuhastusjaama, majade juurde ja K-rautasse), siis ei ole mitte kuidagi vajalik teha vasakpoolsed sõidurajad "tähtsateks". Kogu liiklus suundub kas otse VÕI paremale. 2.sõidurajad ongi hajutusrajad.

PS: umbes-täpselt selline ideaalilähedane hajutussüsteem toimib perfektselt jälle kord Kanama sõlmes Ringteel Saue Olerexi ristis: Tallinnast tulev ramp on 99% sõiduautode oma, üle silla tuleb aga peamiselt rasketehnika. Viimane pöörab mõnikord aga ka sisse Sauele. Samas 200 meetrit peale foori on ju edasi imekitsas searada aga on keegi seal ulmeummikuid või raskeid avariisid näinud??? Foori all on üks oma rajaga vasakpööre, Tule rist on pisikese parempöörde rajaga ja vasakule u.seitsme maja elanikud ei ole üldliikluse kohalt üldse olulised. Kuna sõidu- ja veoautode kiirendusvõime on erinev, siis jaguneb koormus foori taga mõlemat pidi iseeneselikult ära: sõidukad kiirendavad rekkadest mööda 1.rida pidi ja/või "sulanduvad" rasketehnika voo vahele. Ja pole ka Keila/Paldiski poolt tulles probleeme, kuigi enne silda läheb palju rasketehnikat paremale Pärnakale. Suudavad sõidukad silla peal selle 200 meetrit rekkade taga sõita ja siis alla Talinna poole keerata. Ehk Kanama sõlm on sigahästi lahendatud ja selle ehituse ajast möödunud aastakümnetega kordades suurenenud koormusele pole see veel jalgu jäänud. Oli tegu geeniuste projektiga? Seda on pisut kaasajastatud aga betooni ega muldkeha pole tulnud radikaalselt ümber ehitada.