[Daff]

Tähtsate ninade juurde sõitis koguni kaks T-34 mis aga ei lagunenud mitte ainult tehase väravas vaid ka terve retke jooksul korduvalt. Mootoriga tekkinud probleemid suudeti jooksvalt lahendada aga enam tekitas peavalu transmissioon ja selega seonduv. Näiteks ühe veovõlli purunemise järel tekkinud vigastuste kõrvaldamiseks oodati varuosi pea kaks nädalat järele. Vahepeal tekkis seltskonnal juba olukord kus oldi kindlad, et Punasele väljakule ei jõuta, kuid saatus tahtis teisiti. Stalini sünnipäevaks suudeti kaks romu siiski Moskvasse sõidutada ja kuna need suurele juhile väga meeldisid siis anti käsk masin tootmisse lasta. Retk toimus talvel, oli pea kakstuhat kilomeetrit pikk ja vältas ligi kaks kuud.

Veovõllidega seonduv jäi selle masina kirstunaelaks seni kuni ta tootmisest maha võeti. Mingi aeg anti isegi käsk mootori pöördeid piirata, et pikendada mootori enda tööiga ja säästa transmissiooni.Kuna aga esimestel mudelitel kasutati neljakäigulist sünkroniseerimata käigukasti ja käiguvahetuse süsteem oli väga raskesti käsitsetav siis sai see üheks põhjuseks miks mootorid vastu ei pidanud. Mootoritel võeti piirajad maha, mis võimaldas 1800 pöörde asemel masinast välja pigistada umbes 2500 pööret. Nende pöörete ulatuses saadi teise käiguga kenasti lahingus hakkama ilma käiku vahetamatta. See aga oli ilmselge mootori ja transmissiooni surm.