[kass]

Kurat, kas kiisud ja kutsud olid siis vanal ajal kõik võrrimehed, et Türile-Jürile üritasid külla sõita (enne kui Saku taga kraavi põrutasid)? A hujeli neil neid kolbe muidu vaja läks.

Kohale pole ükski jõu'd...

Ma vaataksin asja rohkem majanduslik-geopoliitilisest aspektist kui Türile sõitvate võrrimeeste sotsiaal-logistllise mätta otsast.
Pean tunnistama, et kolb, kui asi iseeneses, ei ole tõesti mitte türi leiutis. Olid ajad, kui iga vähegi asisem eesti- või liivimaa taluperemees, või ka saunik ja sulane, mõistis kolbi valada ja jalgajamiga treipinis siledaks koorida. Tänasel päeval aga valdavad seda iidset kunsti aga kahjuks juba ainult üksikud vanad meistrid, "vanakooli mehed", kes kooli on ainult eemalt ja natuke näinud aga kõrvade vahel on rohkem, kui kümnel haldusjuhtimise magistril kokku.
Türi aga on selles suhtes veidi paremas seisus, traditsioonid, geenid, värske vitamiinirikas mahetoit ja -jook hoiavad mehed vormis!
No kui Avinurmes on tünnimeistrid, Haapsalus sallitegijad, Kihnus kampsivalmistajad ning Muhus sussisepad, Võhmas olid vorstivormijad (enne kui seal kõik allamäge läks), siis Türil on kolvimeistrid. (nii nagu eestlased on suusarahvas - meil on Veerpalu!)
Aga mulkidele, junnlastele, võhmakatele ja eriti juurteta ksf! Armeksile lohutuseks ülestunnistamine, et kolvitegemise müsteeriumi saladuse tõi Türile palju aastaid tagasi üits tubli mulgimaa mees, meister iga töö peale, vanameister Uno.
Mis puutub võrrimeestesse ja kiisudesse ja kutsudesse, siis näiteks minul pole võrri kunagi olnud ning tekib juba kahtlus, kas selles maises elus üldse saangi. Kunagi 37 aastat? tagasi sõbraga juba soetasime suurte poiste käest rattad ja mootori aga peagi tulid miilitsaonud ja viisid meie lootusandva "projekti" materiaalosa minema, suured poisid viidi ka mõneks ajaks mujale.
Vaat sellised lood nende kolbidega, ega meil endil neid ju vaja polegi, aga traditsioonid ja kuulsus kohustab ja mida saa ikka pimedatel talveõhtutel teed, ega ometi vorsti!?