[taruvaras]

.... et kohe kui oled mootori käivitanud, kisub vaakum jagaja paika ja rohkem sõltumata gaasipedaali asendist see suuremat ei muutu (nõuk. autotööstuse fenomen, kontrollitud Ladal ja Mosul).

Tühikäigupööretel vaakummembraan ei tohiks toimida. Kui toimib on tühikäigupöörded liialt kõrged. Rakendunud vaakumregulaatori tööala ongi tühikäigust natuke kõrgematel pööretel, siis kui karburaatori segusiiber on ainult pisut avatud, sel juhul on karburaatorit (segukoonust) läbivad õhuvood enim hõrendust tekitavad ja tekkiva hõrendusega veetaksegi vaakummembraani abil süüdet varasemaks. Kuna lahja küttesegu põleb aeglaeselt- seega tuleb ta varem süüdata, et töötakti ajal ära jõuaks põleda. Täiesti avatud segusiibri korral hõrendus kaob karburaatoris ja kaob ka vaakumregulaatori tagant ja regulaator vedru mõjul sõidutab kontaktplaadi algsesse asendisse. Mootori pöörete kasvades on jälle vaja küttesegu varem süüdata, jagaja võlli pöörtete kasvades hakkavad toimima tsentrifugaalregulaatori vihid, mis paiskuvad väljapoole ja süsteemi ehituse tõttu liigutab rootorit ja nukkmuhvi kontaktide avamise suhtes.
Seega vaakumregulaator kisub süüdet varasemaks säästlikul sõidul madalatel pööretel, tsentrifugaalregulaatorid nihutavad süüdet varasemaks just kõrgetel pööretel.

Sellist jagaja seadistamise pinki ei tea olevat.
Ise olen kontrollinud, et kui jagaja võll alt hoida liikumatuna, siis rootorit koos nukkmuhviga keerates ja siis vabastades, peab see tsentrifugaalregulaatori raskustele paigaldatud vedrude tõmbe mõjul liikuma ise algasendisse, kui ei liigu tuleb vedru (ainult ühe vihi vedru) pingestada. Teise vihi vedru on jäigem ja on algasendis lõtkuga, rakendub see viht oma vedruga just kõrgeimatel pööretel.
Vaakumregulaatori tööd saab natuke muuta membraanitaguse vedru pingsuse muutmisega seibide lisamise abil.