[PlyVal64]

Minu soovitus lühidalt selline - osta tasub Eesti ajalooga autot, margiesindusest või eraisikult, viimasel juhul tasub alati dokumentidest vaadata, millal need on välja antud. Kui auto on samale omanikule kuulunud (s.t. dokumente pole vahetatud) juba mitu aastat, siis tasub edasi minna (sest sel juhul võib arvata, et inimene müüb tõesti oma autot), värskete dokumentide või kolmanda isiku nimel oleva auto puhul tasuks muutuda ettevaatlikuks. Tehniline kontroll tasuks teha igal juhul.

Absoluutselt Sinuga päri! Ma toon lihtsalt kaks näidet detailidega ja autodest/hinnatasemest, mis võiks kuuluda "kasutatud autole" (500-eurosed on lihtsalt "sõitvad romud" vms ): esiteks vaadake aastaarvu, riikliku numbrit ja selle "kuju"! Juba see on Eesti ajalooga autodel esimene näitaja! Mõlemad veel ilma eurotähiseta (meie Sitikas ka ja tähed Tallinnast 2001 jaanuaris MCM, Tartu jagas TDY'eid), seega pole esinumbrit kordagi rõvedalt mõlki sõidetud ega seda pole olnud tarvidust vahetada; nende kohta saab kohe kenasti kätte ülevaatusajalood (esinduse oma ei saa, sest Kommest olevat midagi teadlikult ära "kaotanud" et uutel oleks raskem...), liiklsukahjude ajaloo jne.
Teine asi on kohe kindlasti see, et ka Eesti oludes uskumatult palju sõitvad tegelased sõidavad tegelikult läbi ikka oluliselt vähem, kui Saksamaal jne. Jälle meie endi näide Sitikaga: kohe saab siis 13 aastat täis, uhanud oleme omast arust "hirmsat kanti" ja odokas näitab 230K läbisõiduks. Ja me oleme tõesti palju sõitnud! Seega võib täiesti vabalt Eesti ajalooga autodel uskuda läbisõite kuni 200 000 km 10 aastaga ja ka palju pisemaid numbreid. Veel üks selline näide: aastal 2004 jagati veel eurotähiseta numbreid. Jah, paljud vahetasid oma autodel märgid ära aga siis tuleb vaadata tähti. Põhimõtteliselt on ju kusagil tähejagamise nimekiri isegi olemas - väga hea asi kasutatud Eesti ajalooga autode ostjale! Kuigi seda siiski alati rõhutatakse ka... aga mitte alati. Mõni auto on käinud käest-kätte, mõni on toodud peaagu uuena, ostetud olematu läbisõiduga platsilt jne.

Kuid mina hoiaks kohe eemale sellistest autodest ja ka müüjatest! Number varjatud, VIN pole kirjas jne. Sest saastamüüja peab kõike varjama, aus müüja, nagu näiteks Rando Pärnust , julgeb aga olla igati avalik ja täita ära kõik olulised lahtrid!!! Kui, siis ideaalis võiks ka haagiste massid passist lugedes kirjas olla. Kütusekulu number on niigi suvaline aga ei teeks ka paha reaalsed numbrid antud autole kirja panna.

Edit. ma lihtsalt pean ühe näite veel tooma, kuna täiesti kogemata avastasin tuttava oma Avensist müümast. Alustame juba inimese väga äratuntava nimega, mis on täies mahus kirjas kuni detailse jutuni, mis tehtud ja miks nii hea auto müüki läheb. Tundes Hard'i pedantsust purjetajana, siis isegi ei teki kahtluseussigi... See oleks siis haritud ausa inimese müügikuulutuse näide Eesti ajalooga autole. Absoluutselt mõtekas kasutatud auto ost!