[Illimar]

Selliste süütekarpide põhiliseks veaks on läbikärssanud süütepoolid, polnud nad juba algusest peale väga töökindlad (nagu võrride süütepoolid). Tavaliselt oli süütekarbi kaane sees elektriskeem, mille järgi juhtmed ühendada. Sealt oli ka näha, milline poolus massi läks (vanematel isenditel tavaliselt + klemm). Huvitaval kombel näitab A.Palu 1957. a raamat, et G-36 puhul läheb -klemm massi, samas G-36M (IŽ-56) puhul + massi. IZ-49 originaalgeneraatori margiks on märgitud G-36.
Üldse on lihtsam enne tutvuda kirjandusega konkreetse mootorratta kohta kui hakata ise leiutama ja sellist ülikallist karpi nässu keerata.

Lüliti asendid on järgmised:

0-seis. Kõik vooliutarvitajad on välja lülitatud.
1-seis. Sisse on lülitatud tagalatern ja esilaterna väike lamp. Kasutatakse öisel parkimisel.
5-seis. Generaatoriga on otseselt ühendatud süüteseade ja signaal. Kasutatakse mootori käivitamiseks rikkisoleva aku puhul.
2-seis. Sisse lülitatud on süüteseade ja signaal. Kasutatakse päevaselt sõidul.
3-seis. Sisse lülitatud on süüteseade, signaal, tagalatern ja esilaterna väike lamp. Kasutatakse öisel sõidul hästivalgustatud tänavatel.
4-seis. Sisse lülitatud on süüteseade, signaal, tagalatern ja esilaterna suur lamp. Kasutatakse öisel sõidul maanteel.
(Palu, A. Mootorratta juhi õpik. 1953.)