04-01-2014, 14:12 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 04-01-2014, 14:40 PM ja muutjaks oli k6lu.)
Tere. Sai lubatud, et kirjutan oma vanaisast Aleksander Tedremaast ja tema spordikariäärist. Kogu jutt on minu isalt kuuldud ja ei pruugi 100% kuna isa ei mäleta samuti kõike üli täpselt.
Aleksander Tedremaa 1912-1995
Alustas juba noore poisina spordi tegemist (u. 14 aastaselt). Hariduselt oli elektrik ja töötas elektrikuna kogu oma elu. Kahjuks ei mäleta keegi kui vanalt alustas ta treki sõiduga. Kodust leidsin vanad medalid ja meened ka üles. Esimesed auhinnad/meened on aastast 1932 (Hõbedast manseti nööbid) ja viimane medal on Tallinn-Tartu maantesõit 186 km I koht 1954 a.
Samuti on ka ühe krossi sõidu medal. Kahjuks ei ole ühtegi medalit/meenet nende võistluste kohta, mis internetis üleval on.
Nõukogude liidu ajal olevat Aleksander olnud mõnda aega Liidu Koondise treener (isa mäletamise järgi) Ja seda vastu tahtmist. Ta saadeti Moskvasse treeneriks. Isa mäletab hästi seda, kui Aleksander järsku koju ilmus (Moskvast). Kõik küsisid, kuidas tulema said? Aleksander vastas: "Panin ratta kartulikotti ja istusin rongi peale".
Aleksander lõpetas rattaspordi silmapilkselt peale tütre traagilist õnnetust. Vanaema käskis peale seda (1958), et kõik jalgrattad majapidamisest kaoksid. Peale seda pole selle Diamaniga sõidetud.
Rattast
Aleksander ja Elmar Priks (minu vanaema vend e. minu vanaonu) tellisid omale mõlemad Diamani rattad. Ilmselt Kapsi & Co'st. Elmarile Diamani ei istunud (oma väga järsu esikahvli pärast) ja ta müüs selle ratta maha (väga võimalik, kuid mitte kindel, et selle ratta ostis Ruubel. Kui kellelgi võimalik siis kinnitage seda fakti). Kahjuks oli Elmar Prikisi saatus väga kurb. Ta saadeti Siberisse, ning peale seda pole temast keegi midagi kuulnud.
Aleksandri rattal olid puidust treki veljed (see seletab ka seda miks neid enam pole. Ilmselt ahju köetud) Plokk? ülekanne (hammasrattal hambad üle ühe). Lenksu olen oma silmaga näinud, kuid kahjuks seda enam pole (see oli katki ja isa viskas selle ära). Ratta raami on keevitatud/joodetud lenksu ligidalt, ülemine põiki raami toru. Ilmselt võistlustel/trennis pooleks läinud ja sellepärast on ka alumisel raami diagonaal torul mõlk.
Kahjuks rohkem infot ei oska oma vanaisa (Aleksandri) ja tema ratta kohta anda.
Kui juhtub olema keegi kes oskab Aleksandri ja tema spordi kohta veel rääkida, siis võiks ta mulle sõnumitesse kirjutada.
Ette tänades ja tervitades Ilmar Tedremaa
Aleksander Tedremaa 1912-1995
Alustas juba noore poisina spordi tegemist (u. 14 aastaselt). Hariduselt oli elektrik ja töötas elektrikuna kogu oma elu. Kahjuks ei mäleta keegi kui vanalt alustas ta treki sõiduga. Kodust leidsin vanad medalid ja meened ka üles. Esimesed auhinnad/meened on aastast 1932 (Hõbedast manseti nööbid) ja viimane medal on Tallinn-Tartu maantesõit 186 km I koht 1954 a.
Samuti on ka ühe krossi sõidu medal. Kahjuks ei ole ühtegi medalit/meenet nende võistluste kohta, mis internetis üleval on.
Nõukogude liidu ajal olevat Aleksander olnud mõnda aega Liidu Koondise treener (isa mäletamise järgi) Ja seda vastu tahtmist. Ta saadeti Moskvasse treeneriks. Isa mäletab hästi seda, kui Aleksander järsku koju ilmus (Moskvast). Kõik küsisid, kuidas tulema said? Aleksander vastas: "Panin ratta kartulikotti ja istusin rongi peale".
Aleksander lõpetas rattaspordi silmapilkselt peale tütre traagilist õnnetust. Vanaema käskis peale seda (1958), et kõik jalgrattad majapidamisest kaoksid. Peale seda pole selle Diamaniga sõidetud.
Rattast
Aleksander ja Elmar Priks (minu vanaema vend e. minu vanaonu) tellisid omale mõlemad Diamani rattad. Ilmselt Kapsi & Co'st. Elmarile Diamani ei istunud (oma väga järsu esikahvli pärast) ja ta müüs selle ratta maha (väga võimalik, kuid mitte kindel, et selle ratta ostis Ruubel. Kui kellelgi võimalik siis kinnitage seda fakti). Kahjuks oli Elmar Prikisi saatus väga kurb. Ta saadeti Siberisse, ning peale seda pole temast keegi midagi kuulnud.
Aleksandri rattal olid puidust treki veljed (see seletab ka seda miks neid enam pole. Ilmselt ahju köetud) Plokk? ülekanne (hammasrattal hambad üle ühe). Lenksu olen oma silmaga näinud, kuid kahjuks seda enam pole (see oli katki ja isa viskas selle ära). Ratta raami on keevitatud/joodetud lenksu ligidalt, ülemine põiki raami toru. Ilmselt võistlustel/trennis pooleks läinud ja sellepärast on ka alumisel raami diagonaal torul mõlk.
Kahjuks rohkem infot ei oska oma vanaisa (Aleksandri) ja tema ratta kohta anda.
Kui juhtub olema keegi kes oskab Aleksandri ja tema spordi kohta veel rääkida, siis võiks ta mulle sõnumitesse kirjutada.
Ette tänades ja tervitades Ilmar Tedremaa