[wagoneer]

Ka mina olen osalenud nn. romuga kolmel viimasel talverallil. Ja selleks siis pontiaci tulilind aastast 69. Roostet tuleb iga aastaga juurde. Aga kuna tean,et mingil ajahetkel läheb see auto mul ehitusse(algosadeks ja siis jälle kokku), siis ei näe nagu mingit mõtet seda autot jupikaupa teha.
Kevadel/suvel peaks valmima 71 gto mis sai lammutatud algosadeks ja uuesti üles ehitatud. Hetkel ma arvan,et selle autoga ma talverallile ilmselt ei tule. Aga seda mitte selle pärast,et ma kaasliiklejaid kardaks vaid pigem selle pärast,et ei soovi taga talvel soola/keemia sees liigelda.
Selleks talveralliks üritan rajale tuua 61 a IHC kastika. Ülimalt heal juhul jõuan kabiini osa ja tiivad/ uksed keevitatud ja mingi ajutise värviga kaetud. Veokast aga on ikkagi roostes ja kole. Samuti ka raam. On see siis romu?
Olles ka sirgunud ladade/mossede/sapikate ajastul ei tundu need autod minu jaoks huvitavad. Aga see on minu probleem. Tean,et nii mõnedki noored on vaimustuses vanast mossest või ladast või muhust/seebikarbist sest see on nende jaoks uskumatult imelik auto(nii tehnika kui välimuse ja sisemuse poolest). Samuti osadele vanema generatsiooni inimestele puhtalt kas nostalgilise või muu emotsionaalse ajendi osas.
Samas saab ka mosse või lada lahedaks teha lisades nn.rally laiendeid ja ka hobuseid kapoti alla. Aga loomulikult nõuab see jälle raha. Mida meist kellegil ilmselt kunagi üle ei ole Ja kuna tegemist on ikkagi vanatehnika ehk osalt nostalgilise kalduvusega üritusega ei ole midagi vastu panna ka metsateelt kostvale seebikarbi põhjagaasiga üürgamisele.
Mina isiklikult arvan,et talverallikas ei pea olema näituse konditsioonis olev pill. Külla aga võiks olla midagi või millegi poolest omanäolist. Maailmas on neid issanda imesid ikka igasuguseid tehtud.