13-01-2014, 01:07 AM
Jõudu tööle ja kiirelt käivaid käsi enne Talverallit/ hooaja algust, seltsimehed kaasfoorumlased!
Eile mõtlesin et lähen rind kummis uljalt töökotta ja tõstan jõujaama raami peale. Ja et siis lähevad külge juba rattad ja nii edasi... Lisaks tegelen S90te (autoaudioks tuleb) ja ametliku tööga.
Peitu pistetud mootor sai juba päev varem välja lohistatud paarimehega.
Kaesin seda kurjast vaimust vaevatud kuid samas truult teeninud agregaati lähemalt. Leppisin teadmisega et klaaskuuli ma teda saata ei saa.
Tunke tagataskust sattus esialgu kätte hall karukeel (Tootsi taskud ju ). Et noh, tõmbaks lihtsalt kergelt karterid üle ja siis vinnaks raami vahele.
Kuskil esimese kolme sekundi jooksul hakkasid vaikselt hääled peas pihta "Nii ei saa...". Ei pannud neid kurjanahku tähele (tavaline nähe) ja viskasin villa käest hoopistükis. "SEE EI OLE HEA" käis korraks peast jälle läbi...
Sain tigedaks juba, pole veel nii palju töötunde täis tiksunud et kuulma kedagi peaks peas.
"POLEERI MIND, VAATA KUI KOLE MA OLEN, SA TEAD ET SA TAHAD SEDA TEHA!" kisendas mu peas sama tugevalt nagu tehaseuued S90d oleks maksimumi peale keeratud Brig võimendi taga.
Käsi haaras tahtmatult 36se jämedusega ketta ja juba kadusid karteri servadelt vormijäägid/tugevdusribid. "VEEL, VEEL..."-kadus mootorinumber, läksid siis masina külge jutti 120-180-500-800-1000-3000 jämedusega liivapaberid. Hullunud pilk ja ilanire suunurgas pidin haiguspuhangu üle elama.
Kogemata riivasid pilku ka silindrid ja silindripead. Vastumeelselt alustasin ka sealt valujääkide ja ebatasasuste eemaldamist... Karburaatori õõnsus sai samuti "kergelt" üle käidud, kuigi õnneks mõned vormijäljed jäid.
Päev lõppes ülima idiootsusega- täristasin alla plastikrunti ja lakkisin karteri kuni silindriteni sisse. Tavalise kriimukindla akrüüllakiga.
Kuidas see mootori soojusjuhtivusele ehk jahutusele mõjub, eks aeg näitab. Kuumakindel materjal pole, kui kooruma hakkab on see isiklik tragöödia.
Paar päeva enne tegin pidurikilpide (?) ja esirattaplekiga vabatahtlikult samamoodi.
Kostitan teid siis ühe VGA kvaliteedis pildiga...
Eile mõtlesin et lähen rind kummis uljalt töökotta ja tõstan jõujaama raami peale. Ja et siis lähevad külge juba rattad ja nii edasi... Lisaks tegelen S90te (autoaudioks tuleb) ja ametliku tööga.
Peitu pistetud mootor sai juba päev varem välja lohistatud paarimehega.
Kaesin seda kurjast vaimust vaevatud kuid samas truult teeninud agregaati lähemalt. Leppisin teadmisega et klaaskuuli ma teda saata ei saa.
Tunke tagataskust sattus esialgu kätte hall karukeel (Tootsi taskud ju ). Et noh, tõmbaks lihtsalt kergelt karterid üle ja siis vinnaks raami vahele.
Kuskil esimese kolme sekundi jooksul hakkasid vaikselt hääled peas pihta "Nii ei saa...". Ei pannud neid kurjanahku tähele (tavaline nähe) ja viskasin villa käest hoopistükis. "SEE EI OLE HEA" käis korraks peast jälle läbi...
Sain tigedaks juba, pole veel nii palju töötunde täis tiksunud et kuulma kedagi peaks peas.
"POLEERI MIND, VAATA KUI KOLE MA OLEN, SA TEAD ET SA TAHAD SEDA TEHA!" kisendas mu peas sama tugevalt nagu tehaseuued S90d oleks maksimumi peale keeratud Brig võimendi taga.
Käsi haaras tahtmatult 36se jämedusega ketta ja juba kadusid karteri servadelt vormijäägid/tugevdusribid. "VEEL, VEEL..."-kadus mootorinumber, läksid siis masina külge jutti 120-180-500-800-1000-3000 jämedusega liivapaberid. Hullunud pilk ja ilanire suunurgas pidin haiguspuhangu üle elama.
Kogemata riivasid pilku ka silindrid ja silindripead. Vastumeelselt alustasin ka sealt valujääkide ja ebatasasuste eemaldamist... Karburaatori õõnsus sai samuti "kergelt" üle käidud, kuigi õnneks mõned vormijäljed jäid.
Päev lõppes ülima idiootsusega- täristasin alla plastikrunti ja lakkisin karteri kuni silindriteni sisse. Tavalise kriimukindla akrüüllakiga.
Kuidas see mootori soojusjuhtivusele ehk jahutusele mõjub, eks aeg näitab. Kuumakindel materjal pole, kui kooruma hakkab on see isiklik tragöödia.
Paar päeva enne tegin pidurikilpide (?) ja esirattaplekiga vabatahtlikult samamoodi.
Kostitan teid siis ühe VGA kvaliteedis pildiga...