20-01-2014, 12:06 PM
Katusekimmid e. katusekiilud, on mehaanilise saega väljasaetud kiilukujulised lauakesed, mille pealispinda katusekatte ilmekamaks muutmiseks võib rihveldada.
Kimmkatuse iga on haavapuidust kimmide korral 30, männipuidust kimmide korral 25 ja kuusest 20 aastat. Haava eeliseks on see, et katuse lõuna ja põhjapoolne külg kõdunevad üheaegselt. Okaspuukimmidest katusel aga kõduneb lõunapoolne külg umbes 5 aasta võrra varem kui põhjapoolne.
Katuselaastud saadakse männi, kuuse või haavapakust vastava masinaga lõikamisel. Katuselaastu normaalpikkus on 52,5cm (21tolli), laius 8-12cm ja paksus keskmiselt 3,5mm.
Katusesindlid saetakse välja spetsiaalsete sindlisaagidega. Katusesindel on otsast vaadates terava kolmnurkse kujuga, mille paksemas servas on soon.
Pilpakatust nimetatakse tihti eksikombel ka laastukatuseks. Katusepilbas erineb katuselaastust selle poolest, et ta ei ole lõigatud, vaid erilise noaga (liimeistriga) käsitsi tõmmatud või lõhestatud peerg. Katusepilpa pikkus on 45-50cm, laius 7-10cm ja paksus 2-3mm.
Kimmkatuse iga on haavapuidust kimmide korral 30, männipuidust kimmide korral 25 ja kuusest 20 aastat. Haava eeliseks on see, et katuse lõuna ja põhjapoolne külg kõdunevad üheaegselt. Okaspuukimmidest katusel aga kõduneb lõunapoolne külg umbes 5 aasta võrra varem kui põhjapoolne.
Katuselaastud saadakse männi, kuuse või haavapakust vastava masinaga lõikamisel. Katuselaastu normaalpikkus on 52,5cm (21tolli), laius 8-12cm ja paksus keskmiselt 3,5mm.
Katusesindlid saetakse välja spetsiaalsete sindlisaagidega. Katusesindel on otsast vaadates terava kolmnurkse kujuga, mille paksemas servas on soon.
Pilpakatust nimetatakse tihti eksikombel ka laastukatuseks. Katusepilbas erineb katuselaastust selle poolest, et ta ei ole lõigatud, vaid erilise noaga (liimeistriga) käsitsi tõmmatud või lõhestatud peerg. Katusepilpa pikkus on 45-50cm, laius 7-10cm ja paksus 2-3mm.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!