21-01-2014, 10:22 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 21-01-2014, 10:24 AM ja muutjaks oli v6sa.)
Hää ksf. Phyl, palun ära räägi segamini russi paadiankru järeleaitamisest ja 6+ krpm tegevast kiirekäigulisest pajast.
Millisel tehasest kiirekäigulisel (nii 4+ krpm) pajal on KSP ajam ilma pritsehetke korrektorita? Olgu see siis enne KSP nuutvõlli või KSP sees.
Mis puudutab EGT kohta käivat, siis see on õige. Paraku hakkavad ka siin mängima needsamad käärid teooria ja kasutatavuse vahel. Sisepõlemismootor tahaks käia kogu aeg optimaalsel koormusel ja statsionaarsetel pööretel maksimaalse momendi alas. Paraku kasutajad tahavad kord tühikäigul tiksutada ja kord piirajas lennata... "Õige" pritsehetk on aga käivitamisel, osakoormusel ja täiskoormusel veidi erinev (mitte palju, kuid siiski märgatavalt).
Loomulikult saab ka jäiga ajamiga. Ning madalapöördelistel (nagu enamus traktorimootoreid seda on), ei hakanud keegi seda õrna seadist ajamisse pistmagi, lihtsam ol leida mingi etteandenurk, mis rahuldab nii kasutajaid kui mootoriloojaid. Seda enam, et me räägime praegu siiski minevikuvormis - juba aastaid teeb kogu keeramistöö ära elekter.
Musta alla pidasin silmas paksu musta lonti, mida enamus kasutajaid järeleaidatud mootorist ootab. Kerge must tomu koormuse all näitab, et kütusenälga ei ole ja toiteseadmete poolelt võiks enamgi küsida
Lühiajaliselt ilmnev must lont mootoripöörete tõstmisel enne sisselaskerõhu tõusmist on rõhukellata KSP puhul paratamatu ja seda ei tasu tähele pannagi.
Mis aga puudutab küsimust: palju russi mootor kestab, siis jään endiselt oma arvamuse juurde: kuni kahekordistamise võiks iga hästikoostatud mootor üle elada. Aga valuvigadega plokk või töötlusveaga keps ei pruugi vastu lüüa. Enamat tahtes peab olema väga hea toorik ja täpselt teadma, mida ollakse tegemas.
Millisel tehasest kiirekäigulisel (nii 4+ krpm) pajal on KSP ajam ilma pritsehetke korrektorita? Olgu see siis enne KSP nuutvõlli või KSP sees.
Mis puudutab EGT kohta käivat, siis see on õige. Paraku hakkavad ka siin mängima needsamad käärid teooria ja kasutatavuse vahel. Sisepõlemismootor tahaks käia kogu aeg optimaalsel koormusel ja statsionaarsetel pööretel maksimaalse momendi alas. Paraku kasutajad tahavad kord tühikäigul tiksutada ja kord piirajas lennata... "Õige" pritsehetk on aga käivitamisel, osakoormusel ja täiskoormusel veidi erinev (mitte palju, kuid siiski märgatavalt).
Loomulikult saab ka jäiga ajamiga. Ning madalapöördelistel (nagu enamus traktorimootoreid seda on), ei hakanud keegi seda õrna seadist ajamisse pistmagi, lihtsam ol leida mingi etteandenurk, mis rahuldab nii kasutajaid kui mootoriloojaid. Seda enam, et me räägime praegu siiski minevikuvormis - juba aastaid teeb kogu keeramistöö ära elekter.
Musta alla pidasin silmas paksu musta lonti, mida enamus kasutajaid järeleaidatud mootorist ootab. Kerge must tomu koormuse all näitab, et kütusenälga ei ole ja toiteseadmete poolelt võiks enamgi küsida
Lühiajaliselt ilmnev must lont mootoripöörete tõstmisel enne sisselaskerõhu tõusmist on rõhukellata KSP puhul paratamatu ja seda ei tasu tähele pannagi.
Mis aga puudutab küsimust: palju russi mootor kestab, siis jään endiselt oma arvamuse juurde: kuni kahekordistamise võiks iga hästikoostatud mootor üle elada. Aga valuvigadega plokk või töötlusveaga keps ei pruugi vastu lüüa. Enamat tahtes peab olema väga hea toorik ja täpselt teadma, mida ollakse tegemas.