10-02-2004, 12:27 PM
hakkasin muljeid üles kirjutama, aga juba esimese rajakolmandiku kohta tuli kolm lehekülge 
las ta olla, praegu siis lühidalt kõige meeldejäävamast.
Üritus oli tõeliselt vahva ja lõbus, korraldus megahea.
Osa rahvast oli autode ja riietuse stiilile ikka kõvasti rõhku pannud ja lustis täiega.
Ka võistlusmoment oli täiesti olemas, tegu ju ikkagi ralliga, aga mingit rabelemist ei toimunud. Kui kellelgi abi oli vaja, siis aidati ja keegi ei põdenud oma kaotatud aja pärast. Rääkimata Laplanderi tiimist, kelle peale ka kõige sügavamale kinni jäänud masinad loota võisid. Näiteks see Niva, mis oli üsna sügavale mändide vahele kraavi surutud, tuli sealt Laplanderi külge seotuna rutem välja kui pealtvaatajad nina nuusata jõudsid. Kraavis käidi jah, üllatavalt tihti, kõiki kordi ei ole senistes pildialbumites nähagi. Aga kui neid libastumisi poleks juhtunud, poleks ka nii elamuslik üritus olnud. Ja korvamatuid kaotusi väljasõitude tõttu ei esinenuki. Öeldi ju juba alguses, et midagi ega kedagi puruks sõita ei tohi
Rada oli huvitav ja selle koostamisega vist tõesti kõva vaeva nähtud. Legend oli algajale küll pisut harjumatu hiina keel, aga kogemus kasvas üsna ruttu ja kõik vajalik sai ikka üles leitud.
Kontrollpunktid ja nendega seotud ristsõnaküsimused olid koostatud nutikalt ja humoorikalt. Ilma KP-s käimata ei olnud kuidagi võimalik vastust teada saada. Korduvalt võis märgata, et vastuste jahtimine ja ajagraafikus püsimine tekitas paljudes lausa kärsitut hasarti. Tüüpiline oli see pilt, kuidas kontrollpunkti läheduses tiirutas edasi-tagasi hulk võistkondi ja eessõitjale lootes satuti ka mitmekaupa valejälgedele.
Haapsallu jõudis etteantud ajagraafikus vist ainult üks ekipaaz, teised hullasid sellal veel metsas lumehanges ja -sajus
Eelkirjeldusele vastavalt oli ka päeva teise poole rada veidi kergem ja eks see oli päris mõistlik, arvestades kasvavat väsimust ja pealetulevat pimedust. Aga seal hakkas tekkima ka molutamise efekt - punktijanused ekipaazhid ootasid kuskil nurgataga 20 minutit, et täpselt AKP-sse jõuda
Kokkuvõttes tundus, et kui üritus on hoolikalt korraldatud ja põhituumiku moodustavad üksteisele hästi tuttavad \"raudnaelad\", siis on kogu ettevõtmisel hea aura ja midagi ebameeldivat ei saagi juhtuda.
Veelkord suured tänud korraldajatele ja kõigile osavõtjatele!
las ta olla, praegu siis lühidalt kõige meeldejäävamast.Üritus oli tõeliselt vahva ja lõbus, korraldus megahea.
Osa rahvast oli autode ja riietuse stiilile ikka kõvasti rõhku pannud ja lustis täiega.
Ka võistlusmoment oli täiesti olemas, tegu ju ikkagi ralliga, aga mingit rabelemist ei toimunud. Kui kellelgi abi oli vaja, siis aidati ja keegi ei põdenud oma kaotatud aja pärast. Rääkimata Laplanderi tiimist, kelle peale ka kõige sügavamale kinni jäänud masinad loota võisid. Näiteks see Niva, mis oli üsna sügavale mändide vahele kraavi surutud, tuli sealt Laplanderi külge seotuna rutem välja kui pealtvaatajad nina nuusata jõudsid. Kraavis käidi jah, üllatavalt tihti, kõiki kordi ei ole senistes pildialbumites nähagi. Aga kui neid libastumisi poleks juhtunud, poleks ka nii elamuslik üritus olnud. Ja korvamatuid kaotusi väljasõitude tõttu ei esinenuki. Öeldi ju juba alguses, et midagi ega kedagi puruks sõita ei tohi
Rada oli huvitav ja selle koostamisega vist tõesti kõva vaeva nähtud. Legend oli algajale küll pisut harjumatu hiina keel, aga kogemus kasvas üsna ruttu ja kõik vajalik sai ikka üles leitud.
Kontrollpunktid ja nendega seotud ristsõnaküsimused olid koostatud nutikalt ja humoorikalt. Ilma KP-s käimata ei olnud kuidagi võimalik vastust teada saada. Korduvalt võis märgata, et vastuste jahtimine ja ajagraafikus püsimine tekitas paljudes lausa kärsitut hasarti. Tüüpiline oli see pilt, kuidas kontrollpunkti läheduses tiirutas edasi-tagasi hulk võistkondi ja eessõitjale lootes satuti ka mitmekaupa valejälgedele.
Haapsallu jõudis etteantud ajagraafikus vist ainult üks ekipaaz, teised hullasid sellal veel metsas lumehanges ja -sajus
Eelkirjeldusele vastavalt oli ka päeva teise poole rada veidi kergem ja eks see oli päris mõistlik, arvestades kasvavat väsimust ja pealetulevat pimedust. Aga seal hakkas tekkima ka molutamise efekt - punktijanused ekipaazhid ootasid kuskil nurgataga 20 minutit, et täpselt AKP-sse jõuda
Kokkuvõttes tundus, et kui üritus on hoolikalt korraldatud ja põhituumiku moodustavad üksteisele hästi tuttavad \"raudnaelad\", siis on kogu ettevõtmisel hea aura ja midagi ebameeldivat ei saagi juhtuda.
Veelkord suured tänud korraldajatele ja kõigile osavõtjatele!