[phyl]

Katusekimmid e. katusekiilud, on mehaanilise saega väljasaetud kiilukujulised lauakesed, mille pealispinda katusekatte ilmekamaks muutmiseks võib rihveldada.

Kimmkatuse iga on haavapuidust kimmide korral 30, männipuidust kimmide korral 25 ja kuusest 20 aastat. Haava eeliseks on see, et katuse lõuna ja põhjapoolne külg kõdunevad üheaegselt. Okaspuukimmidest katusel aga kõduneb lõunapoolne külg umbes 5 aasta võrra varem kui põhjapoolne.


Katuselaastud saadakse männi, kuuse või haavapakust vastava masinaga lõikamisel. Katuselaastu normaalpikkus on 52,5cm (21tolli), laius 8-12cm ja paksus keskmiselt 3,5mm.

Katusesindlid saetakse välja spetsiaalsete sindlisaagidega. Katusesindel on otsast vaadates terava kolmnurkse kujuga, mille paksemas servas on soon.


Pilpakatust nimetatakse tihti eksikombel ka laastukatuseks. Katusepilbas erineb katuselaastust selle poolest, et ta ei ole lõigatud, vaid erilise noaga (liimeistriga) käsitsi tõmmatud või lõhestatud peerg. Katusepilpa pikkus on 45-50cm, laius 7-10cm ja paksus 2-3mm.

Krt ma kuskilt targast raamatust uurisin, et männi laast ei kõlba teps mitte. Miks? Kui männi puit kuivab, siis männi puidu sees on õhu poorid, mille kaudu hakkab vesi läbi puidu imbuma/tilkuma.

Teemasse ka, et minu katsetuste kohalt kestab ikka puhta puidu näol kuuse laast tükimaad kauem kui haava laast. (see suvi kakkusin 25 aastat vana kuuse laastu katuselt maha. Alt oli täitsa kobe, pealt oli sammaldunud ja mäda.

Võtke kasvõi haava oksad metsa all - 10 aastat ja midagi pole enam alles - küll aga kuuse oks mädaneb umbes 20 aastat. Kui nüüd töötlema hakata mõlemat puitu, siis kestavad kauem, küll aga haab kakub puidu kiusi päikese käes taevapoole - kuusk seda ei tee.