12-02-2014, 12:06 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 12-02-2014, 12:11 PM ja muutjaks oli PlyVal64.)
(12-02-2014, 09:48 AM)DevilDeVille Kirjutas: Veoskeemist alustuseks sedapalju, et sõidan suht suveräänselt suvalise veoskeemiga.Sama siin ja selles elus on olnud igapäevaautodeks kõik skeemid ja kastid peale moodsa isemõtleva AWD. Jah, ka Volvo 343 Variaator ehk lindiveoga RWD on meil olnud! Ja isegi kõik mootori asetused on olnud millest kõige vähem olen sõitnud klassikalise keskmootoriga isendiga, sest need osteti auto"äri" ajal kohe käest ära. Ning oma suures vana- ja ameerika auto armastuses pean tunnsitama, et igapäevaliikuriks Eesti kliimaoludes on parim ikkagi esivedu, kui püsiv kvaliteetne 4WD Quattro või klassikalise Subaru näol kõrvale jätta.
Eks ta nii on, et tegelikult ei ole enamuse ajast kolme vedavat ratast tarvis (Audil ju sillablokk) ja igatepidi pöörleva lisamassi kaasa vedamine keset suve maanteel 90'ga kulgedes on mõtetu raiskamine. Samas kui vaegvedune ja varustuseta ning täsivedune ja varustusega auto (mille omadusi on siiski päris palju aastaringselt meil vaja) maksid ühepalju, siis milleks kehvemat osta... Ehk tegelikult tahaks katsetada/kasutada meie talveoludes moodsad AWD-hübriidi, mis võiks olla see kõige mõistlikum lahendus üldse. Muidu on 1-FWD aga vajadusel muutub elektriga 3-AWD'ks ning keskdiffrit ja pikka kardaani pole vaja.
Mis aga puudutab Volvot: olen igasuguseid Volvosid ja Saabe omanud ja need on sigahead autod! Kuid Volvo on lihtsalt sitaks IGAV auto ja see kitsas juhikoht muutub jube kiiresti ebameeldivaks. Lisaks muutub igasugune tagavedu jube tüütavaks talvistes oludes, olgu see siis stabiilsusega (nafik ta segab mind!) või ehe vanakool(no ei viitsi kogu aeg driftikunni mängida!). Ma sõitsin juba 1993 S-Mersuga ja 1994 10 aastat vana 525e'ga, mõlema dju RWD ja automaat aga ikkagi järgmistena tulid pisemad ja edevedused pereautod Opeli valikust, kuigi "igaks juhuks" proovisin vahepeal veel ameeriklastega aastaringset kulgemist aga see tüütas eelpooltoodud põhjustel sitaks ära! Muidugi oli tore ~300 hobust ja shift-kitiga vagun-Impalaga sõita või stiilse Valiandiga või "sportliku" Chevy Monzaga aga no ei viitsinud väga pikalt. JA ilgelt tüütu on ka nende "abimeestega", kes on täiesti ebavajalikud, kui veoskeem on õige Quattrol ja Subarul puudub igasugune vajadus abimeeste järele, mul praegu isegi ABS välja lülitatud - ma tahan ka kiilasjääl pidama saada ja/või piduritega oma suunda muuta kui ikka väga "hapuks" peaks minema! Kõige vähem tahan ma omada sellist autot, mis minust sõltumata igal juhul nina ees puusse ja/või rekkasse sõidab. Mulle meeldib teadmine ,et kasvõi teoreetiliselt saan ma õigete ja läbimõeldud juhtmisvõtetega selg ees kuhugi pihta sõita ja mingi elektrooniline tarkur ei kuku mind takistama... Ning nendest vidinatest meeldib mulle üldse kõige vähem elektrooniline käsipidur ja ka ameerikalikud pedaalpidurid! See eluoluline seadeldis peab olema alati ideaalses korras ja murdsekundiga rakendatav. Ja siit järgneb kohe kõrgete keskkonsoolide vastikus, kaubikute vasaku käe all põrandal olevate kangide jäledus jne. Min uarust on olemas mingid elementaarsed ergonoomilised lahendused, mida on aastakümnete jooksul läbi autospordi arendatud, mis on INIMESELE kõige loogilisemad ja loomuomasema asetusega ja nende põhitõdede rikkumine on saatanast. Ideaalsed on need autod, kus mehaaniline käsipiduri kang on käigukangi ja parema jala vahel konsoolis täpselt reie kõrgusel!
Näiteks BMW 1-seeria ei ole väga hea, sest kässer on vastu puusa ja kiire käsitsemine raskendatud, kui isteasend sportlikul sõidul on eespool, mitte kõige tagumises asendis. See segab enamusel autodel, kel on kässer "selja taga":
Ning ideaalset lahendust vasakpoolse rooliga isenditelt on isegi päris raske leida, kõik pole meelde ka jäänud (mingi masin oli küll aga... ei mäleta, mis/kes...) aga tiiviku Type-R originaal ehk jaapanlase enda jaoks tehtud isend on küll absoluutne supertase ülisportlikule autole kohaselt:
Tegelikult uus hübriid-tiivik LHD'ga on ka sellelt poolelt super!
Sellist lahendust ootaks tegelikult kõigilt igapäevaautodelt, päriselt kohe! Ja ka C4 lahendusega võib rahule jääda (10 cm eespool oleks veel ideaalsem), kus kässer ja sillablokki nupp on kenasti käe all ja kõrvuti Ja ka iste eespool saab veel enam-vähem hästi kässeri kangiga opereerida.
Mõtlesin välja: mitmed uued sportlikud USA-rauad on suisa ideaalse käsipidurikangi asukohaga, siin näiteks uus Mustang!
Samas ma pole päris kindel, et käigukangist paremal ehk käest suhteliselt kaugel asuv uue Camaro kässeri kangi asukoht see kõige mugavam on:
Ja niimoodi muudkui võtadki autot testides selle detailideni "lahti". Küll pole artiklit kirjutades enamasti nii põhjalikku kirjeldust vaja sest leheruum on piiratud ja ka lugejate arusaam autodest piiratud aga just sedasorti nüanssidest koosnebki tegelikult HEA auto! Näiteks kõik "nupuvajutusega elektriline käsipidur" ja muu analoogne piiderdamine on automaatselt minu jaoks out! See auto võib olla muidu kuitahes hea ja ilus, Autoks ma seda siiski ei nimeta. Olles elus kaks korda üle elanud totaalse piduririkke (vanakesed ja ühekontuurne süsteem) ning mõlemad korrad ennast päästnud/auto seisanud otsese mehaanilise kässeriga, siis autotootjad võiks ennast mistahes muude lahenduste puhul "põlema panna". Ja vältinud ette kelgutanud lapsest ülesõitu kässeriga, teisele otse juhiuksest sisse sõitu kässeriga jne - vähemalt minu jaoks on see üks väga oluline juhtimisvahend Auto juures.