13-02-2014, 15:43 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 13-02-2014, 15:46 PM ja muutjaks oli PlyVal64.)
(13-02-2014, 14:48 PM)v6sa Kirjutas: Õite õrnapõrnaline.No näed, jõudsid ise ka lõpuks sinnani, millest see ABS-disabled teema alguse sai: vana "loll" ABS ja väga konkreetne ning spetsiifiline keskkond/olud, mille jaoks on see eemaldamine tehtud! See on tehtud konkreetseteks oludeks, millega kaasnevad aga muudes oludes halvenenud omadused. Sestap peaks olema lüliti mitte et kisud kaitset sisse/välja. ABS ei ole imerohi "igaks eluhetkeks ja lolliks peakoluks" aga kahjuks sellena toda abilist presenteeritakse. Koos stabiilsuskontrolliga ja selle müüdi uskumisega, eriti veel lootes ulmelistele naastrehvidele, ongi meil kalmistud ässadest laipu ja igasuguseid ratastoolides sante täis!
Palun, ärme too siia vaidlusesse vastuolu vanade ühe-kahe ja praeguseaja neljakanaliliste süsteemide vahel. On selge, et algeline süsteem ei suuda nii hästi tagada pöörlemist libisemise piiril, kui seda suudab nüüdisaegne. Väike näide: MB S124 suudab kummagi esiratta ja tagasilla (ehk süsteem on jagatud kolmeks kontuuriks) pidureid vabastada (just vabastada, mitte tegelikku pidurdusjõudu muuta) kord sekundis. Selle järglane, S210 aga suudab 4 korda sekundis muuta pidurisüsteemi rõhku iga ratta jaoks eraldi. Saate ju isegi aru, et siin on oluline vahe, kas pidurdusjõud maanteekiirusel muutub iga 27 meetri järel või iga 7 järel...
On üks olukord, kus blokeeritud ratastega pidurdamine on efektiivsem, kui pidamise piiril hoitavatega: kui ratta ette kuhjub pinnalt rebitud materjali ja selle liigutamiseks kulub täiendavat energiat. Veel parem, kui ratas selle protsessi käigus kaevub ka pinna sisse. Vajalik energia võetakse auto kineetilisest ehk pidurdamine on sedavõrra tõhusam. Väga hästi on see tunda liival või kobedal mullal.
Üldse algas tsiteeritud ameeriklasest sõiduõpetaja jutt sellega, et esimene asi on teeoludele vastav kiirus. Teine asi teeoludele ja ka auto (hetke - näiteks kaal või kaalujaotus) eriomadustele vastavad sõiduvõtted ning pannes need kaks asja kokku, siis ainumas abiline, mis "tohib" sõites toimetada, oleks veojõukontroll kohaltvõtul! Jala all ei tohi väriseda ja stabiilsuskontroll ei tohi sekkuda - ainult siis on kaks eelmist punkti täidetud. Ja vaat siis on kõik elektroonilised abilised selleks, milleks nad on mõeldud: üliharva ohtliku olukorra "päästmiseks", kus elektroonika ei tea, mis tegeliku olukorraga on tegu. Ka siis jagunevad "päästmised" kahte leeri: "päästmine" tegi asja hullemaks või reaalselt päästis ära. Milline see suhe on, ei oska mina arvata aga see on ja mitte 1/99 vaid oluliselt suurem eduka päästmise kahjuks.
Lihtne näide: ilma elektroonikata auto läks libedal ettearvamatu olukorra ees spinni, rammis valle mõlemal pool teed, kiirus kukkus kohe olematuks, on vaid paar mõlgikest aga kõik terved ning auto peatus 1 cm enne - ette sõitnud linttraktorit. Ja täpselt samas olukorras elektroonikaga auto sõitis lihtsalt otsejoones jääkkiirusega 15 km/h takistusele sisse, sest elektroonika ei laskund rattaid blokki ja püüdis autot sirgjooneliselt aeglustada. Seda, et me oleks nüüd nii ässad, et suudaks ise tahtlikult kõigepealt valli rammida - see on meile loomuvastane. Sinna pead "sattuma". Variant 2 oleks see, et auto läks spinni ja rammis 17 km/h selg ees linttraktorit, mis on ikkagi ohutum.
Näide 2 elust enesest: on üks naine tänu sellele elus, et ei kasutanud sel ajahetkel turvavööd. Põder, abikaasa jõudis naise toore jõuga istmelt ära tõmmata ja järgmisel hetkel olid põdra esijalad läbi kõrvalistuja seljatoe. Aga see oli vaid selle ajahetke ülim eriolukord, mida lihtsalt ei saa kuidagi kuhugi seadusesse sisse kirjutada.
Õnneks on siiski abimeeste reaalne abi niipalju suurem, et ka nende paigaldamisel ning kasutamisel kehtib demokraatlik reegel: vähemus peab alluma enamusele. Jäävadki vaid eriolukorrad a'la jääteel sõitmise nõuded/vabastused, põdrad teel jms. Aga seda tunnistavad ka eksperdid, et takkajärgi on sarnaste "oleksite" põhjal võimatu midagi selgeks teha. On vaid kuiv fakt - toimunud avarii - ja "oleksid" ei maksa midagi. Jääbki alles üldistus, mis silub ära eriolukorrad: üldiselt ehk enamikul juhtudel on moodne, turvakerega, elektroonikarikas, abiliste ja aktiivturvavahenditega auto palju parem kui ilma nendeta sõiduk.
Mina väidan, et iga sellise väite järel peaks olema veel lausejupp: aga see ei ole imerohi ja tervist garanteeriv lahendus valesti valitud kiiruse ja valede sõiduvõtete puhul ega eriolukordades.