15-02-2014, 12:12 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 15-02-2014, 12:13 PM ja muutjaks oli 41Degree.)
Teema bemmi ruumikusest on juba nii ehk naa kraavis, vahet pole, kas ESPga või ilma, nii et ma lükkan veel hoogu juurde.
Tahtsin rääkida seda, mida näitavad minu isiklikud kogemused katsetel ABS vs. mitte-ABS. Teadlikke ja võrdlevaid sellesuunalisi katseid on minu elus olnud siiamaani kolm korda.
1.
Koht: Piibe mnt "katsesõiduplats"
Pinnakate: Niiske ilma lompideta asfalt
Katseauto: Subaru Impreza, I põlvkond
Põhjus: TTÜ aine "Sõidukite liikumisteooria" praktikatunnid
Tegevuse kokkuvõte:
Eesmärk oli mõõta erinevaid autode dünaamikaomadusi, mõõtmisvahendiks oli VBox. Sinna hulka kuulus pidurduskatse kõikvõimalike liikuritega igast mõeldavast asendist. Konkreetne ABSiga-ilma ABSita võrdlus käis mainitud Imprezaga nii, et õppejõud pidurdas ABSiga esimesed katsed ette: kahel korral samasse auku 16,... meetrit.
Seejärel pidurdas kaks korda ilma ABSita. Esimene kord teadlikult kõik rattad loha, tulemus 18,... meetrit. Teine kord proovis õppejõud hoida rattaid pidamise piiril, tulemus oli midagi 20 meetri alla ehk 19 ülemine ots.
Seejärel oli võimalus kõikidel soovijatel (kõik ju noored ja kõvad kutid
) näidata sama ja konkreetse autoga, kuidas nad siis pidurdavad ABSi ära. Pärast seda, kui umbes viieteistkümnesest pundist sai üks mees lukus ratastega umbes 18 ülemine ots ja teine oma jalaga ABSi imiteerimise käigus tulemuseks tubli 23 meetrit, ei tekkinud millegi pärast enam ühtegi huvilist, kes oleks öelnud "Andke siia, ma näitan ette".
Pidurdamine toimus mälu järgi tulistades kiiruselt 60kmh.
2.
Koht: OÜ Autosõit Männiku libedasõiduplats
Pinnakate: 75% ulatuses lauskiilakas jää, 25% see kunstlibe, mis oli laiguti jää alt välja sõidetud
Auto: MB B-klass, kusjuures rehvideks kolm lamelli ja üks siledaks sõidetud suvejuust
Põhjus: kohustuslik lõppastmekoolitus
Tegevuse kokkuvõte:
Instruktor pidurdas kiiruselt 55kmh nii ABSiga kui ka ilma. Kuna instruktoril kõrval ei istunud, siis pean lähtuma eeldusest, et ta sohki ei teinud ehk algkiirus oli kogu aeg sama. Tulemus oli ilma ABSita lukus ratastega pidurdamisel umbes poolteist autopikkust kehvem kui ABSiga, kusjuures tehes ära 180-kraadi ehk pool piruetti. Katset korrati veel üks kord, see kord õnnestus pidurdada ilma piruetita, aga ka lukus ratastega, tulemus jällegi poolteist autot ABSi kasuks. Mõõdulinti sellel korral keegi käima ei ajanud, sest polnud mitte mingit põhjust, tulemus oli silmaga enam kui selge.
3.
Koht: Tallinna vähese liiklusega, aga lai tänav
Pinnakate: Kinnitrambitud kõva lumi
Auto: Ford Scorpio '92 (rehvid ei olnud suurem asi)
Põhjus: oli huvitav katsetada
Tegevuse kokkuvõte:
Sai proovitud nii vana auto ABSi toimimist konkreetsetes oludes väga lihtsa vanakooli meetodiga: kiiruselt 50kmh hakkab ühe posti juurest pidurdama ja kus seisma jääb, sinna tõmbab kriipsu. Nii ABSiga kui ilma kordamööda kolm katset. Kumbki kolm tulemust langesid väga hästi ühte auku, s.t. jäid poole meetri sisse, nii et lugesime katse sooritatuks. Tulemus oli poolteist pikemat sammu ehk umbes poolteist meetrit ABSi kahjuks, seda säilinud juhitavuse juures.
___________________________
Ülal on kirjeldatud kolme minu konkreetset ja vahetut võrdluskogemust. Nende kolme kokkuvõtteks on kujunenud minu peas hoiak, et vähegi tänapäevase ABSi kaitset välja kiskuda sõiduohutuslikel eesmärkidel ei tasu, sest minu vahetu võrdluskogemus on minu jaoks nii näidanud. Seda seisukohta ei muuda mitte üks jutt sellest, kuidas ABSiga pidurdada ei saa, seni, kuni pole konkreetseid samaväärseid ja mu oma silmaga kontrollitud katseid nähtud. Jää-/lumerajal sõitmine on teine asi, selle pärast, et seal tuleb mõni kord kasutada trikke, mis saavad selgeks näiteks pärast kahekümnendat ringi ning kus ongi mõtekas rattad lukku lasta.
Olgu mainitud, et mu omal ühelgi aparaadil töötavat ABSi ei ole olnud, seega pole ka tekkinud küsimust, kas see äkki pimedaks teha, ning ühtlasi on see taganud selle, et tean, mida tähendavad lukus rattad libedal.
Ja üks asi veel. Lihtsalt üldiselt teadmiseks, et ka ABSiga pidurdada tuleb osata. Nii mõnigi juht teeb vea, et jätab piduripedaali tallamise jõu suurendamise järgi sellel hetkel kui ABS rakendub. Tegelik õige käitumine on vastupidine: kui ABS jala all ragiseb, siis tuleb pedaali veel kõvemini peale tallata. ABS ju vähendab pidurdusjõudu ühel kõige kehvema pidamisega rattal (vanemate süsteemide puhul vähendab kahel tagumisel korraga). Sellel ajal kui üks ratas tahab hakata blokeeruma, veerevad teised aga veel sisuliselt tühja, s.t. neid pidurdatakse sama suure jõuga kui kõige kehvemat ratast. Seda aga tihtipeale ei teata ning ei osata vastavalt käituda, millest tulebki jutt, et ABS ei luba pidurdada.
Minu isiklik seisukoht on see, et pole ükski masin ise kraavi sõitnud, 99% juhtudest on süüdlaseks praaktihend, kes ei suutnud või ei viitsinud ohuolukorda ette näha. 1% olukordadest võib vist jah kirjutada lolli juhuste kokkulangevuse arvele, näituseks keset põldu kiilakal seisnud tendiga veoka kraavipuhumine vms.
Jään ootama minu poole lendavaid mädamunasid
Tahtsin rääkida seda, mida näitavad minu isiklikud kogemused katsetel ABS vs. mitte-ABS. Teadlikke ja võrdlevaid sellesuunalisi katseid on minu elus olnud siiamaani kolm korda.
1.
Koht: Piibe mnt "katsesõiduplats"
Pinnakate: Niiske ilma lompideta asfalt
Katseauto: Subaru Impreza, I põlvkond
Põhjus: TTÜ aine "Sõidukite liikumisteooria" praktikatunnid
Tegevuse kokkuvõte:
Eesmärk oli mõõta erinevaid autode dünaamikaomadusi, mõõtmisvahendiks oli VBox. Sinna hulka kuulus pidurduskatse kõikvõimalike liikuritega igast mõeldavast asendist. Konkreetne ABSiga-ilma ABSita võrdlus käis mainitud Imprezaga nii, et õppejõud pidurdas ABSiga esimesed katsed ette: kahel korral samasse auku 16,... meetrit.
Seejärel pidurdas kaks korda ilma ABSita. Esimene kord teadlikult kõik rattad loha, tulemus 18,... meetrit. Teine kord proovis õppejõud hoida rattaid pidamise piiril, tulemus oli midagi 20 meetri alla ehk 19 ülemine ots.
Seejärel oli võimalus kõikidel soovijatel (kõik ju noored ja kõvad kutid
) näidata sama ja konkreetse autoga, kuidas nad siis pidurdavad ABSi ära. Pärast seda, kui umbes viieteistkümnesest pundist sai üks mees lukus ratastega umbes 18 ülemine ots ja teine oma jalaga ABSi imiteerimise käigus tulemuseks tubli 23 meetrit, ei tekkinud millegi pärast enam ühtegi huvilist, kes oleks öelnud "Andke siia, ma näitan ette".Pidurdamine toimus mälu järgi tulistades kiiruselt 60kmh.
2.
Koht: OÜ Autosõit Männiku libedasõiduplats
Pinnakate: 75% ulatuses lauskiilakas jää, 25% see kunstlibe, mis oli laiguti jää alt välja sõidetud
Auto: MB B-klass, kusjuures rehvideks kolm lamelli ja üks siledaks sõidetud suvejuust
Põhjus: kohustuslik lõppastmekoolitus
Tegevuse kokkuvõte:
Instruktor pidurdas kiiruselt 55kmh nii ABSiga kui ka ilma. Kuna instruktoril kõrval ei istunud, siis pean lähtuma eeldusest, et ta sohki ei teinud ehk algkiirus oli kogu aeg sama. Tulemus oli ilma ABSita lukus ratastega pidurdamisel umbes poolteist autopikkust kehvem kui ABSiga, kusjuures tehes ära 180-kraadi ehk pool piruetti. Katset korrati veel üks kord, see kord õnnestus pidurdada ilma piruetita, aga ka lukus ratastega, tulemus jällegi poolteist autot ABSi kasuks. Mõõdulinti sellel korral keegi käima ei ajanud, sest polnud mitte mingit põhjust, tulemus oli silmaga enam kui selge.
3.
Koht: Tallinna vähese liiklusega, aga lai tänav
Pinnakate: Kinnitrambitud kõva lumi
Auto: Ford Scorpio '92 (rehvid ei olnud suurem asi)
Põhjus: oli huvitav katsetada
Tegevuse kokkuvõte:
Sai proovitud nii vana auto ABSi toimimist konkreetsetes oludes väga lihtsa vanakooli meetodiga: kiiruselt 50kmh hakkab ühe posti juurest pidurdama ja kus seisma jääb, sinna tõmbab kriipsu. Nii ABSiga kui ilma kordamööda kolm katset. Kumbki kolm tulemust langesid väga hästi ühte auku, s.t. jäid poole meetri sisse, nii et lugesime katse sooritatuks. Tulemus oli poolteist pikemat sammu ehk umbes poolteist meetrit ABSi kahjuks, seda säilinud juhitavuse juures.
___________________________
Ülal on kirjeldatud kolme minu konkreetset ja vahetut võrdluskogemust. Nende kolme kokkuvõtteks on kujunenud minu peas hoiak, et vähegi tänapäevase ABSi kaitset välja kiskuda sõiduohutuslikel eesmärkidel ei tasu, sest minu vahetu võrdluskogemus on minu jaoks nii näidanud. Seda seisukohta ei muuda mitte üks jutt sellest, kuidas ABSiga pidurdada ei saa, seni, kuni pole konkreetseid samaväärseid ja mu oma silmaga kontrollitud katseid nähtud. Jää-/lumerajal sõitmine on teine asi, selle pärast, et seal tuleb mõni kord kasutada trikke, mis saavad selgeks näiteks pärast kahekümnendat ringi ning kus ongi mõtekas rattad lukku lasta.
Olgu mainitud, et mu omal ühelgi aparaadil töötavat ABSi ei ole olnud, seega pole ka tekkinud küsimust, kas see äkki pimedaks teha, ning ühtlasi on see taganud selle, et tean, mida tähendavad lukus rattad libedal.
Ja üks asi veel. Lihtsalt üldiselt teadmiseks, et ka ABSiga pidurdada tuleb osata. Nii mõnigi juht teeb vea, et jätab piduripedaali tallamise jõu suurendamise järgi sellel hetkel kui ABS rakendub. Tegelik õige käitumine on vastupidine: kui ABS jala all ragiseb, siis tuleb pedaali veel kõvemini peale tallata. ABS ju vähendab pidurdusjõudu ühel kõige kehvema pidamisega rattal (vanemate süsteemide puhul vähendab kahel tagumisel korraga). Sellel ajal kui üks ratas tahab hakata blokeeruma, veerevad teised aga veel sisuliselt tühja, s.t. neid pidurdatakse sama suure jõuga kui kõige kehvemat ratast. Seda aga tihtipeale ei teata ning ei osata vastavalt käituda, millest tulebki jutt, et ABS ei luba pidurdada.
Minu isiklik seisukoht on see, et pole ükski masin ise kraavi sõitnud, 99% juhtudest on süüdlaseks praaktihend, kes ei suutnud või ei viitsinud ohuolukorda ette näha. 1% olukordadest võib vist jah kirjutada lolli juhuste kokkulangevuse arvele, näituseks keset põldu kiilakal seisnud tendiga veoka kraavipuhumine vms.
Jään ootama minu poole lendavaid mädamunasid