[Romka]

Olen tunde ja päevi sirvinud ka vene foorumeid aga tundub, et konkreetset strobole keeratavat numbrit ei tea keegi.

Vanakooli meetod siis selline:

Allikas: Mehaaniku käsiraamat "Valgus" - Tallinn 1974

Süütemomendi kontrollimine ja seadmine.
Kontrollitakse ja vajaduse korral reguleeritakse katkesti kontaktide vahe. Seejärel seatakse üldjuhul kolb esimeses silndris ü.s. seisu survetakti lõpul (mootoritel ГАЗ-69 ja ЗМЗ-53 - 4°, ЗИЛ-130 - 9°, "Moskvitš-408" - 10° enne ü.s.s.) ning seatakse oktaankorrektori osuti kahe mutri abil kohakuti skaala nulljaotusega. Võetakse lahti vaakumreglaatori toru ja jälgitakse, et jaoturi rootori kontaktplaat oleks elektroodi kohal, mille juhe on ühendatud esimese silindri küünlaga. Relee-regulaatori klemmilt võetakse lahti kapotialuse (mootoriruumi) lambi juhtme ots ja ühendatakse see katkesti korpuse klemmiga ning seatakse lüliti sisselülitatud asendisse või ühendatakse kontroll-lamp katkesti korpuse klemmi ning massi vahele. Lõdvendatakse oktaankorrektori ülemise plaadi kruvi, lülitatakse süüde sisse ja pööratakse katkesti korpust päripäeva nii, et katkesti kontaktid oleksid suletud. Seejärel pööratakse korpust vastupäeva katkesti kontaktide avanemise algmomendini (seda näitab kapotialuse lambi või kontroll-lambi süttimine). Pärast seda kinnitatakse oktaankorrektori plaadi kruvi.
Katkesti kontaktide avanemise momendi võib kindlaks määrata ka sädeme tekkimise järgi. Selleks hoitakse süütepooli kõrgepingejuhe massist 3-4 mm kaugusel ja pööratakse katkesti korpust vastupäeva. Kontaktide avanemise momendil tekib massi ja juhtme otsa vahel säde. Süütemomendi õigsust kontrollitakse auto otseülekandel liikumisel tasasel teel kiirusega 20...25 km/h (veoautodel) või 30...35 km/h (sõiduautodel). Seguklapi järsul allavajutamisel peab mootoris kuulda olema nõrka ja lühiajalist detonatsiooni. Detonatsiooni täielikul puudumisel on süüde hiline ja katkesti korpust pööratakse oktaankorrektori abil vastupäeva ning ümberpööratult.
Transistorsüütesüsteemi Kasutamisel tuleb arvestada järgmist:
1) ei tohi sisse jätta süüdet seisva mootori korral;
2) ei ole lubatud lahti monteerida transistorkommutaatorit;
3) ei tohi vahetada omavahel juhtmeid, mis on ühendatud kommutaatori ja takistiga;
4) ei tohi lühistada takistit;
5) küünla elektroodide vahe tuleb hoida normaalne;
6) jälgida, et akupatarei oleks õigesti lülitatud vooluahelasse.

Minu küsimused:

*Kuidas teada saada, millal on väntvõll 4 kraadi enne ü.s.s? Märgid on näha sellel pildil (väntvõlli rihmarattal siis üks kriips + tundmatu jaotusega skaala):



*Kuidas siis reguleerida kontaktivaba jagajaga süüdet, kuna sellel ju ei või niisama süüdet sisse jätta?

Tegelikult mul hoovis kaks Gaz-53-e, mis vajaks süüte paika sättimist. Ühel kontaktidega jagaja, teisel transistorsüüde. Detonatsiooni kui sellist pole mul veel õnnestunud enda kõrvaga kuulda. Käituvad nad niisama jagajat siia-sinna keerates veidi erinevalt:
*Kontaktidega masinal õnnestub küll süüde saada nii varaseks, et starter hakkab täiesti vastu. Seejärel saab vähehaaval hilisemaks keerates süüte sellisesse seisu (nagu eelpool soovitatud), et starter hakkab õrnalt vastu aga läheb veel käima (tühikäik hakkab olema vahelejättudega). Kuid sellises seisus kohapeal gaasiga pöördeid tõstma hakates hakkab mootor puterdama ja vahele jätma - ei käi puhta häälega. Ilusti puhta häälega läheb pöördesse ja ei jäta pööretel vahele alles siis, kui süüde keerata tunduvalt hilisemaks. Aga sellise hilise süütega pole võimalik üldse sõita - hing on kinni ja madalatel pööretel jõudu üldse pole.
*Kontaktivabal masinal võin keerata süüte täiesti äärmisse varasesse seisu, starter veab ikka ilusti kergelt "lurinal" käima (sellel masinal on kindlasti jagaja tehaseseades, st keegi pole jalga valsesse hambasse tõstnud). Detonatsioon kui sellist pole küll kuulda, ilmselt siis ikka veel liiga hiline?