[13piisab]

Sealt tuleb see joru majja, kus on jaotuskilp. Sel jaotuskilbil on samuti maanduse jaoks oma traat, mis jookseb majast välja ja maa sisse, jaotuskilbis on aga need (peakilbist tulev ja jaotuskilbis olev) maandused kokku liidetud ühise klemmliistu alla. Sinna klemmliistu alla on ühendatud siis kogu maja kolla-rohelised juhtmesooned. Eraldi 0-faasi sinisest juhtmesoonest. Olen näinud ka selliseid ühendusi, kus on kokku pandud ühise liistu alla nii maandus kui ka 0-faas.. küllap see ei ole õige, nii võiks siis ju igast pistikust tuleva otsa otse mulda lasta ja loota, et käib küll....

kõik on õige ja see maanduste + nullide kokkupaneku ja hargnemise koht ongi PEN-latt. Seda tehakse üks kord - hilisemates kilpides enam mitte. Seesama latt kaitseb Sind (ja Su elektritarbijaid) nt õhkliini parandamisel tekkida võivate inimlike vigade eest, kus faas ja null ära vahetatakse. Nagu teemaalgatajal kirjelduse põhjal juhtus.
kohalikku maandust saab tegelikult nulliks kasutada. AGA mitte eriti edukalt. Maandustakistus on enamasti 30..100 oomi. El liin on <1 oomi / km. See tähendab, et maapind (ütleme, et maandustakistus on 100 oomi) on tarbijaga jadamisi ning nt 2,2kW tarbija (nominaalpingega 220V ehk siis takistusega 100 oomi) saab vaid pool pinget ning teeb pool tööd. Kui teeb. Teise poolega saab maapind köetud
(...ja takistuste erinevuse tõttu ei teki PEN-latil ka elektronidel kiusatust EE nulli asemel kohalikku maasse pugeda - nemad lähevad ikka sinna, kus on väiksem takistus ehk EE poole)

edit: PEN latt (kus ikka on kohalik maandus ja võrgu-null kokku ühendatud) kaitseb muidu veel ka nulli katkemise korral - kui katkeb, jäävad eri faasidel töötavad tarbijad vooluringina teineteisega jadamisi. Pinge ahela otstel on 380V. Kui ahelasse satuvad sama võimsusega (st ka sama takistusega) seadmed, jääb kummalegi 190V ja elavad vast asja üle. Ilmselt ka töötavad. Kui on aga ahelas nt 5W kellraadio ja 2kW boiler, siis kellraadio saab pea kogu 380V endale ning ta ei pruugi sellest just hästi arvata...