[kass]

ma saan teemaalgatajast aru, et lüliti põlemise järel mõõdeti tema ees faas-null vahelisi pingeid ning leiti vähemasti üks mille puhul oli tulemiks 380V:

Ja kärsahaisu oli kapi juures kõvasti tunda toona. Kui nüüd mälu ei peta, siis kõige rohkem oli ühel faasil 383v sees, ehk siis ilmselt on see magnetlüliti 220.

Mina ei saa suurt midagi aru, mis toimus ja mida soovitakse. Aga et oma armsaks saanud versiooni edasi kaitsta, siis küsin, et miks ainult üks faas leiti, mille pinge PEN suhtes oli 380 V, mitte 2 faasi? (no vb oli ka teine aga seda ei mainita).
Kui käiviti või kilbi juures pingeid mõõdeti, kindlasti oleks ka märgatud, et normaalselt pingestamata metallosad kipuvad "väristama" ja sedapoleks teema autor kindlasti jätnud mainimata. (olen isegi paar korda , tõsi küll, sedmetel faasi ja "nulli" (PE või PEN) ühendades segi ajanud, muljed on eredad ja sügavad, ei unustaks sellist asja kindlasti mainimata)
Aga kas ebasümmeetrilise koormuse korral see kunstlik "null-punkt) üldse saaks nii palju paigalt nihkuda, et faasi suhtes pinge oleks 383 V? (aga vb mälu siiski petab, või mõõduriist? No ilmselt siiski ei peta...)
Jah, on jälle, mille üle mõelda... Autor võiks lisavihjeid anda, aga ilmselt pettus ja solvus või ei huvitagi teda tegelikult see äärmiselt tähtis teema ja arutelu, mille ta tahtmatult valla päästis?