[Mossemees]

Teine variant kinniroostetanud asja liikuma saamiseks (rooste eemaldamiseks) on elektrolüüs.

Elektrolüüs ei sobi, see ampsab koos roostega ka metalli päris mehiselt. Pärast on kolb ja silinder täiesti mõõdust väljas.

Kui mehiselt metalli ampsab, siis seda metalli puhastatava eseme küljes tegelikult enam suuremat pole, elektrolüüs hävitab ikkagi roostet ja väga tugevalt roostes (kui metall juba kihiti roostetab) esemest võib nii tõesti vaid armetu käkk järgi jääda. Või siis teine variant, juhtmed on valesti ühendatud. Siis hävib ohverelektroodi asemel puhastatav ese. Ise olen toanurgas omajagu seda "kirvesuppi" keetnud, kõige parem näide on üks detektoriga metsast leitud sõjaaegne mutrivõti. Esmapilgul tahtsin juba minema visata, tundus, et selle võib vist käte vahel pooleks murda. Igaks juhuks võtsin siiski kaasa, mõtlesin, et sellisest jurblist pole kahju ka, kui midagi nihu läheb. Pesin kraani all nii palju liiva ja lahtist roostet maha kui andis ja siis läks lüüsitamiseks. Õige mitu korda sain lahust vahetada (anumaks oli 1kg šašlõkiämber). Aga võti sai lõpuks nii puhtaks, et kirjad ja freesimisjäljedki tulid täies ilus nähtavale. Mõned väiksemad pittingkorrosioonilohud muidugi ka. Minema viskamise asemel rändas täiesti kõlblikuks osutunud võti auto tööriistakomplekti. Harilik lehtvõti, aga üsna huvitavate suurustega, oli vist 11-14 (harilikult ikka on 11-13 ja 12-14).
Soovitan guugeldada "rust removal by electrolysis". Pilte ja juttu enam kui küll.