20-03-2014, 19:39 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 20-03-2014, 19:43 PM ja muutjaks oli phyl.)
(20-03-2014, 15:27 PM)Jesper Kirjutas: Ei tee ma mingit kolmeks ajamist, auto kõrgus maapinnast on täiesti objektiivselt mõõdetav suurus ja seda ei saa muuta amortisaatorite abil. Võid amortisaatorid kasvõi maha monteerida ja riiulisse panna, ikka sunnik istub sama kõrgel. Täpselt samamoodi on ka olukorraga "ratas paindub kurvis vastu koobast" mida phyl kirjeldas, see juhtub ceteris paribus igasuguse amordi puhul ühtemoodi, varieerub ainult ülemineku aeg ühest asendist teise. Ratta koopa vastu puutumine oleks justkui kah suht objektiivne asi.
Selge see, et enamikul autohuvilistest on kõik terminid ja neile vastavad nähtused ja suurused sassis nagu kört-pärtli särk vanakuu sinise esmaspäeva hommikul, samas "subjektiivne" on lihtsalt ilusam viis öelda "ma eriti ei jaga seda värki, küll aga meeldib jutustada". Vectra taevasse upitamiseks vajalik osa vedrustuse teooriast küll mingit märgatavat subjektiivsust ei sisalda.
Mitte ei saa vait olla, kui paska toodetakse. Mine sõida selle autoga, millel pole amorte all või on amordid läbi.
Keerad kurvi ja ei hoia see vedru midagi autot üleval - amort on see, mis leevendab sõna otseses mõttes seda läbi vajumist. (sellepärast ma mainisingi ennist juba kahepoolseid amorte)
Jah, kui kasutusel on ühepoolne amort, mis siis leevendab vedru üles tõuget ainult siis peab vedru jäik olema. Kahepoolne amort leevendab mõlemale poole liikumist. Ja tavaliselt, ei kulu ühele poole kurvi painutamise peale rohkem kui 2 sekundit, ja proovi kahe sekundiga vajutada bilsu B6 alla. Russi võid ka peale panna, alla ei vaju lihtsalt nii kiiresti.
Kohapeal seisvat autot võid vaadata või luubiga, mõõdulindiga võid kasvõi juhtmete diameetrt mõõta - aga praktikas selgub tõde.
Jätkuvalt, mine sõida autoga, millel on keerdvedrud ja pole amorte. Ma tahan ka seda näha, kuidas sa oma oskusi näitad.
(20-03-2014, 19:35 PM)aavu Kirjutas:(20-03-2014, 13:48 PM)phyl Kirjutas: Kui tahad autot jäigemaks, siis alustada tuleb amordist, mitte vedrust. Paned juba teise tootja amordid alla (febi bilstein B4 või siis juba B6), ja kurvis ei paindu autol ratas vastu koobast. (kindlasti peavad olema siis kahepoolsed amordid)Vastu koobast kurvis ei mõjuta amort kui just ülilühike kurv pole või amort kinni roostetanud. Seda väldib ainult üks ese, nimetatakse stabikaks. Just selle jäikus (peenikese asemele jämedam näiteks).
(20-03-2014, 15:52 PM)v6sa Kirjutas: Tõsi, vannitoakaal peab olema nii 300 kiloni või palju Vectra tühikaaluneljandik ongi.Isegi viimasel ajal püstakuga (amort vedru sees) toimib kangi põhimõte. Tuleks see 300 kg korrutada koefitsendiga, sest vedru ei saa toetuda rehvi keskkohale, vaid tüki maad sissepoole. Samuti pole paljudel juhtudel vedru püstloodis, vaid mingi nurga all. Eriti kehtib see vanemate autode puhul näiteks GAZ 21, VAZ 2101 jne, kus on traditsiooniline vedrustus.
Mida teeb stabikas? Välimist ratast vajutatakse koopasse, ja sisemist tõstetakse üles - jah - mingil määral takistab sisemise ratta vedru teise ratta üles liikumist, aga see vähendab oluliselt masinal pidamist. Jällegi praktikas selgunud tõde, et viska stabikas minema ja masin saavutab pidamise. (soovitatav on alla keerata ikkagi jäigemad amordid)
Come to the dark side, we have cookies!