[kass]

Vanal ajal oli isegi üks vintrelva raud sellega läbi puuritud, et saaks olemasoleva kaliibriga laskemoona kasutada. Puurimine olla vaevaline olnud, nii millimeetri kaupa päevas.

Küllap puuriti Mosini vint ümber .410 kaliibriga sileraudseks. Arvestades, et Mosini raua pikkus on olenevalt versioonist 510, 730 või koguni 800mm, pidi ikka härja kannatus olema küll seda millimeeter päevas haaval läbi närida, 730mm rauaga variandi puhul kulunuks selleks täpselt 2 aastat (kui iga päev puurida) .

Teeme siis jälle palderjaniuimas mõned parandused, millel küll erilist tähtsust ei ole, aga siiski, kuna ksf! Mossemees on välja toonud väga konkreetsed andmed.

Kaliiber .401 vastaks ligikaudu sileraudse kaliibrile G36, mis mm oleks samuti ligikaudu 10,41 mm. Armee vintpüsse puuriti siiski ümber sileraudsle kaliibrile G32 mis oleks ca 13,3 mm. Miks ei puuritud kaliibrile G36, selleks on vähemalt 3 põhjust, üks neist lausa tehniline. Siinsed relvaspetsid kindlasti arvavad selle ära ka või teavad niigi. Mingit eri puuri (kuigi muidugi parem oleks, spiraalpuuri ringi kruttides kaldub ta siiski veidi ühes suunas ära) või 2 aastat aega selleks vaja ei ole, samuti pole relvaraua teras mingi "kõva" materjal, kodukootud puuriga võtab seda mõnusa krõbinaga.
Ja ei puuritud mitte ainult vene, vaid ka saksa vinte. Riiklikult toodeti tõesti nn frolovkasid mossini püssidest, omal ajal aga puuriti massiliselt vananenud vene sõjapüsse Berdan 2-sid ümber sileraudseteks G16 kaliibriga jahipüssideks.
Ja puuriti peale WW2 neid ümber sellepärast, et vintraudset relva ei tohtinud omada aga sileraudsed olid mingi aeg legaalsed ka ilma eriloata, lisaks oli rahval vinte käes laialt ja ka vaba aega piisavalt.
Laskeomadused olid ka peale seda puurimist üldjuhul peaaegu rahuldavad, niipalju kui selle kaliibri relvast saada oli.