12-04-2014, 17:38 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 12-04-2014, 17:41 PM ja muutjaks oli isandpauk.)
Teema on huvitav, kuid normaalse jäätmekäitluse asemel tuntakse huvi rohkem selle vastu, kuidas prügist kähku ja lihtsalt vabaneda teisisõnu lihtsalt ära põletada.
Paber/papp, kõikvõimalikud plastikud ja muud pakendid on kasulikum ümber töödelda, kui põletada. Kasulikum just seetõttu, et sama materjali uuesti tootmiseks kulub kordades rohkem energiat, kui saadakse selle materjali põletamisel, toorainest(enamasti puidust või naftast) rääkimata.
Klaas-metall ei põle aga muidu sama teema.
Võtke nüüd end kokku ja selle asemel, et personaalseid prügiahje ehitada, sorteerige ning viige kõik taaskasutatav sodi mõnda lähedalasuvasse konteinerisse. Mida kaugemal on konteiner, seda harvem ja suurema kotiga võib ju viia. Paar prügikotti puhtaid (haisu mitte tekitavaid) pakendeid peaks teist igaühe garaazinurka mahtuma.
Minu famiilias on ka varem olnud kombeks kõikvõimalik sodi ära põletada. Tulemuseks siis paar ärapõlenud maja ning muud hoonet, napikaid ning põletamise tõttu tekkivat haisu ja tossu pole mõtet mainidagi.
Paljud siinsed foorumlased on kuldsete kätega. Võtke need nüüd p*****t välja ning sorteerige oma sodi ära:
Kõikvõimalikud pakendid (jt. naftaproduktid nagu kile, plastik jne.), paber, papp, klaas, metall ja ka puit taaskasutusse. Kasutatud rehvid, akud, elektroonikaseadmed, pintslid-värvid, tühjad montaazivahu, WD40, aerosoolvärvide jt. pudelid ohtlike jäätmete kogumiskohta. Selleks on igas linnas-vallas oma konteinerid või lausa jäätmejaamad. Biojäätmed komposti või suuremates asulates samuti jäätmejaama.
Kui see tehtud, siis ülejäänud olmejäätmete kogus on niivõrd väike, et peamiseks mureks on väikse olmejäätmete konteineri hankimine ning kohalikule omaviletsusele tõestamine, miks te ainult kord kuus tühjendust vajate.
Paber/papp, kõikvõimalikud plastikud ja muud pakendid on kasulikum ümber töödelda, kui põletada. Kasulikum just seetõttu, et sama materjali uuesti tootmiseks kulub kordades rohkem energiat, kui saadakse selle materjali põletamisel, toorainest(enamasti puidust või naftast) rääkimata.
Klaas-metall ei põle aga muidu sama teema.
Võtke nüüd end kokku ja selle asemel, et personaalseid prügiahje ehitada, sorteerige ning viige kõik taaskasutatav sodi mõnda lähedalasuvasse konteinerisse. Mida kaugemal on konteiner, seda harvem ja suurema kotiga võib ju viia. Paar prügikotti puhtaid (haisu mitte tekitavaid) pakendeid peaks teist igaühe garaazinurka mahtuma.
Minu famiilias on ka varem olnud kombeks kõikvõimalik sodi ära põletada. Tulemuseks siis paar ärapõlenud maja ning muud hoonet, napikaid ning põletamise tõttu tekkivat haisu ja tossu pole mõtet mainidagi.
Paljud siinsed foorumlased on kuldsete kätega. Võtke need nüüd p*****t välja ning sorteerige oma sodi ära:
Kõikvõimalikud pakendid (jt. naftaproduktid nagu kile, plastik jne.), paber, papp, klaas, metall ja ka puit taaskasutusse. Kasutatud rehvid, akud, elektroonikaseadmed, pintslid-värvid, tühjad montaazivahu, WD40, aerosoolvärvide jt. pudelid ohtlike jäätmete kogumiskohta. Selleks on igas linnas-vallas oma konteinerid või lausa jäätmejaamad. Biojäätmed komposti või suuremates asulates samuti jäätmejaama.
Kui see tehtud, siis ülejäänud olmejäätmete kogus on niivõrd väike, et peamiseks mureks on väikse olmejäätmete konteineri hankimine ning kohalikule omaviletsusele tõestamine, miks te ainult kord kuus tühjendust vajate.
Maasturite hankimist Ukraina kaitseväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina kaitseväele.
