[Kombimiis]

Rock hard, ride free, rauahaiged velled!

NB. Varuge aega lugemiseks/piltide laadimiseks

Talvest on saanud keva... khöhm talv jälle ning palju merd on vette voolanud.

Sõge toksikomaan pajatab siis monoloogis edasi oma hoolealusest.


Märtsi keskpaiku lautisin siis Komeedile käivitamiseks hädapärase peale ja võlusin torust tule välja. Hilinenud jõuluimet ei juhtunud ja töötas jätkuvalt vaid üks pool. Tasub silmas pidada et mootori poolitamiseks ei läinud, suvel hinnati konditsioon heaks.

Virutasin juhtmestiku uuesti minema ja pesin tolmu maha, meil sadestub ajapikku vastik värvi- ja lakitolm pikemalt "sees olevatele" objektidele mida hiljem saab maha vaid poleerides.




Mõni aeg edasi virutasin "katmikupaneelid" uue värvi ja laki alla. Kuigi paagil oli vaid kolm-neli krundini täket ja plekist küljekarpidel ning tagugondlil vaid mõned kriimud sadulast. Ei läinud teps mitte. Esiporilaua toorikust tegin pädeva asjakese samuti. Esindusest toodud taguporilaud sai kah lakki mekkida nagu ka teisedki mustad tükid.
Tänu vahekuivatustele ja lihvile ilutseb paagil nii noh... 6-8 kihti lakki. Et järeltulevad põlved ikka poleerida saaks Eks näis mis see hunnik seal tegema hakkab, teoorias mitte kui midagi.

Jällegi tulid igasugused muud ametialased ikaldused vahele. Keerasin midagi enne viimast lakki külge ja jalutasin siis "perepilte" tegema. Pigin ju salvestama kuidagi oma senise karjääri tipphetke. Zenit 112 ja seebikaga tegin paralleelselt pilte. Kellele teemaväline pildiseeria ei meeldi, ärgu kaegu.
Ema-tütar, vana ja uus, 360 ja 638 või kellele kuidas... Tolmu-unustusse mattunud sotsialistlikud superbike'd...







Aga aitab ehk "teemavälisest". Kruvisin Komeedi suhteliselt lõplikult kokku... Aprilli lõpuse seisuga.


Kaeme siis ka lähemalt kuidas ajalugu ennast kordab. Ajaloole meeldib ju ennast korrata


Õnnetud summutid tegin pigipesu, nitrolahusti ja tavalise poleerpastaga jällegi apetiitsemaks.



Ärgem laskem ennast petta seltsimehed! Kõik ei ole kuld mis särab. Taguamordid on utiil, esimestes pole vist väga õli, ketikaitsmete-uute rehvide kodarate jaoks raha pole, trosse puudu ja muud "nipet-näpet".
Põlve kummidel ei tulnud struktuur hästi välja, lappisin õuduse veel õudsamaks...



Vist viimane jõujaama pilt kah. Muutused on marginaalsemat sorti.


Keegi osavnäpp nikerdas varuosaspidomeetrile sabatähe, et ikka oleks aru saada mis asi see on lajatasin sildi samuti külge. Korraks toiminud odomeetrilt kerisin need liigsed mõniteist kilomeetrid maha. Karmid numbrid karmil tsiklil. 666- number of the beast ja nii edasi...



Peale klantspiltide tegemist lükkasin ta kuuri tagasi. Rahutust Ukrainast saabus mingisugune elektronsüüte komplekt. Lubatakse kolme erinevat süüteprogrammi ja mida veel. Sädeme võlusin välja, utiilne gaasitross võttis isu käivitamise järgi. Tegelikult tahaks kahe väljundiga 08 süütepooli saada.

Tahes-tahtmata hakkab toorik (jah, TOORIK mida annab edasi arendada jupp maad) kuju võtma vaikselt kuigi asju mida puudu-teha on...


Kuna maailm (ja mina) pole sellise JAWA jaoks veel valmis siis 30. aprilli ööl tõmbasin ta rihmadega euroalusele ning viisin ta endast 160 km kaugusele ära. Hinges (ja ka kuuris) valitseb tühjus. Tallinna teid ma Komeediga nii pea ei mõõda.

Aga taaskohtumise rõõm on seda suurem sest et lähen peatselt uue gaasitrossi ja suunatuledega vana sõpra kaema. Elektronsüüte reguleerin paika, kallan kõikjale mahlad sisse ja katsun väikese tiirugi teha kui Taara avitab.

Vabandan kui kellegi arvuti-mõtte kokku jooksutan.