18-02-2004, 22:03 PM
Terake õhtust lugemist jälle siia sarja.
Ferrari
Selle, sportauto sünonüümiks kujunenud nime andis maailmale itaallane Enzo Ferrari (1898-1988). Huvi kiirete autode ja võidusõidu vastu tekkis tal juba poisikesena, kui töökodade omanikust isa teda kõikvõimalikke kohalikke võistlusi vaatama viis. Esimese ilmasõja järel sattus Ferrari tööle väikesesse autofirmasse, kus oli ka oma väike kahe autoga võidusõidutall. 1920 pääses ta Alfa Romeo talli. Ferrari tõestas end tarmuka organisaatorina ning oleks võinud kompaniis kõrgele jõuda, ent võidusõit oli talle olulisem. 1929 asutas ta omaenda võidusõidutalli “Scuderia Ferrari”, ning sai Alfa Romeo võidusõiduasjade korraldamise õiguse. See on ka selgitus miks 30ndail aastail kui Ferrari autosid polnud veel olemas, võis Alfa võistlusautodel Ferrari märki näha. Vapp, millel kollasel põhjal must tantsiv hobune (IL Cavallino Rampante), oli esimeses maailmasõjas hukkunud Itaalia tipplenduri Francesco Baracca lennuki tunnuseks. Baracca vanemad olevat hiljem palunud Enzo Ferrarit pruukima sama märki oma võistlusautodel.
1939 lõpetas Ferrari koostöö Alfa Romeoga, et asutada oma autofirma. Teise maailmasõja tõttu aga algus venis, ning esimesed Ferrari-nimelised autod valmisid alles 1946. Neil autodel kasutati juba samasugust eraldusmärki nagu tänapäeval. Kollase ristküliku ülaservas Itaalia lipuvärvid rohe-valge-punane, keskel must hobune ja all “Ferrari” kirje. Võistlusautodel kasutati jätkuvalt vapikilbi kujulist tunnust.
Ferrari
Selle, sportauto sünonüümiks kujunenud nime andis maailmale itaallane Enzo Ferrari (1898-1988). Huvi kiirete autode ja võidusõidu vastu tekkis tal juba poisikesena, kui töökodade omanikust isa teda kõikvõimalikke kohalikke võistlusi vaatama viis. Esimese ilmasõja järel sattus Ferrari tööle väikesesse autofirmasse, kus oli ka oma väike kahe autoga võidusõidutall. 1920 pääses ta Alfa Romeo talli. Ferrari tõestas end tarmuka organisaatorina ning oleks võinud kompaniis kõrgele jõuda, ent võidusõit oli talle olulisem. 1929 asutas ta omaenda võidusõidutalli “Scuderia Ferrari”, ning sai Alfa Romeo võidusõiduasjade korraldamise õiguse. See on ka selgitus miks 30ndail aastail kui Ferrari autosid polnud veel olemas, võis Alfa võistlusautodel Ferrari märki näha. Vapp, millel kollasel põhjal must tantsiv hobune (IL Cavallino Rampante), oli esimeses maailmasõjas hukkunud Itaalia tipplenduri Francesco Baracca lennuki tunnuseks. Baracca vanemad olevat hiljem palunud Enzo Ferrarit pruukima sama märki oma võistlusautodel.
1939 lõpetas Ferrari koostöö Alfa Romeoga, et asutada oma autofirma. Teise maailmasõja tõttu aga algus venis, ning esimesed Ferrari-nimelised autod valmisid alles 1946. Neil autodel kasutati juba samasugust eraldusmärki nagu tänapäeval. Kollase ristküliku ülaservas Itaalia lipuvärvid rohe-valge-punane, keskel must hobune ja all “Ferrari” kirje. Võistlusautodel kasutati jätkuvalt vapikilbi kujulist tunnust.
loll on loll olla.