[valts]

Pole oma lühikese juhistaažiga (7 kuud ja umbes 4000 km) märkimisväärseid kogemusi veel omandanud, kuid mõned asjad on silma jäänud siiski.
Esiteks möödasõidud maanteel ja linnas. Kas tõesti on vaja normaalse kiirusega liikuvast sõidukist olenemata olukorras ja kohast mööda pressida, et siis saja meetri pärast ära keerata? Sellist käitumist näinud väga sageli ja enamasti sellisteks autodeks suured jeebid ja lihtsalt veidi kallimad ja uuemad autod. Kas ärimeestel tõesti nii kiire?

Jalakäijad. Üldiselt ikka lastakse läbi (vähemalt pärnus kus enamus minu linnakilomeetreid kogunenud) kui jalakäija oma soovist üle tee minna ka selgelt märku annab. See tähendab,et seisab ülekäiguraja ees ja jälgib liiklusvoolu. Pole ju minu meelest vaja seisma jääda tädikese pärast kes ülekäiguraja lähedal kõnniteel seisab. Kus mina pean teadma mida ta teha kavatseb ning tundub,et sageli ei tea nad seda isegi.
Kui ise jalgsi liigun siis üle tee ei trügi. Autojuhina lihtsalt saan aru,et mõnikord tõesti ei märka jalakäijat ja kui näen et üks või kaks autot läheneb ülekäigurajale siis lasen neil ära sõita ja alles siis ületan teed. On ju mul lihtsam mõni hetk oodata, kui sõidukijuhil pidurdada, peatuda, uuesti paigalt võtta, kiirendada ja liiklusvooluga ühineda.
Samas üks väga huvitav asi seoses tsiklimeeste ja ülekäiguradadega. Nii suvel A kati õppesõidus kui ka ise hiljem tsikliga liigeldes jäin sageli ilusti sebra ees seisma et rahvas üle tee lasta. Tundub, et mootorratturid seda just eriti tihti ei tee. Igatahes vaadatakse ülekäiguraja ees peatunud tsiklimeest kui mingit imeelukat ja enamikel juhtudel peab inimestele käega viipama,et nad juba liikuma hakkaksid. :lol

Sooviksi kõigile liiklejatele vähem närvilisust ja rohkem üksteisemõistmist.

Valts@üritab olla hea liikleja