25-06-2014, 09:59 AM
(25-06-2014, 08:27 AM)v6sa Kirjutas:Nii, vene ehk nš pumbad on enamjaolt ühekordse seinaga ja seal on vist raske leida kohta, kuhu võiks lekkeõli koguneda. Päris kõikide kohta ei julge sõna võtta. Miks nad rohkem kuluvad? No loogiliselt võttes - pumbana töötades ajavad hammasrattad õli ühest august sisse ja teisest välja - kulumine toimub hammasrataste vahel ja otspindade ja korpuse vahel. Võlliga ei juhtu eriliselt suurt midagi, vaid külgsurve võllile. Ega`s ilmaasjata MTZ-del mootori küljes asuvale pumbale vahetükk vahele pandud ole. Mootorina kasutatav pump - no seal pressitakse ju õli ühest avast sisse ja teisest välja, vahepeal aga lükatakse survega hammasrattad liikuma. Mis seal sees siis toimub? Surve mõjul suureneb kulumine praktiliselt kõikidele pindadele, mõlema hammasratta võllidele jne. Kui sinna veel koormus taha panna (mida me ju tahame(25-06-2014, 01:13 AM)viplala Kirjutas: Milline see drenaaž välja peaks nägema? Kas see tuleb pumbale ise teha? Ja miks pump mootorina rohkem kulub? Õli surve hammakatele ju sama mis pumba puhul.
Drenaažiga viiakse tihenduselementide taha sattunud õli tagasivoolu (surveta!). Olen kohanud suletud otsast läbipuuritud kestaga pumpasid mootorina töötamas.
Miks kulub kiiremini, ei tea.

Minu mõtteke liikus sinna, et kui üritada kasutada nš pumpa hüdromootorina, siis tuleks sellega arvestada ja mitte ühendada tööorganeid otse pumba võllile, vältida külgsurveid, löögišokke jne. Samuti oleks kasutanud mootorina mõnede ühikute võrra võimsamat nš pumpa jne. Loodan, et herr Maitusel on ikka veel huvitav
