[Mossemees]

Minulegi üheksakümnendate lõpul autokoolis enam remondist suuremat ei räägitud, aga kuna peres oli kogu aeg auto olnud ja isa pealegi kutseline autojuht, siis olen ise tee peal lisaks kummile vahetanud ka ärauppunud ujukit Mosse karpas, jagaja kondekat ja geneka rihma. Tilkuvat veepumpa (polnud tagavara kaasaski) või kõlisevat kardaaniristi (uus oli tegelikult pardatšokis olemas küll) ei hakanud tee peal vahetama, nood tööd said kodus tavalise paneelmaja ees parklas tehtud, samuti nagu summuti- ja starterivahetus Ladal - remondiriided selga, masin tungiga üles ja ise selili koos mutrivõtmetega sinna alla . Austraalias sai hosteli taga parklas ka L-seeria Subaru lekkiv soojendusradikas ise ära vahetatud, selleks tuli rooliratas maha võtta ja fuckin' TERVE armatuurlaud kõige täiega välja kakkuda. Algul vaatas kogu hostelirahvas mind nagu hullumeelset, hiljem, kui uus radikas paigas ja jupid üksteise järel oma õigetele kohtadele tagasi rändasid, tuldi juba küsima, et kas ma olen diplomeeritud automehaanik? Vastasin neile ausalt, et oh ei, olen õppinud seda kõigest eluülikoolis vabaainena... (Ja vaadates pilte, mille kõigega siin mõned kaasfoorumlased hakkama saavad, peab tunnistama, et hindele E-).