[IIIFFFAR]

Auto mis vallutanud ühesuguse eduga kogu maailma ning millist igas maailmanurgas eksimatult tuntakse. Loomulikult Volkswageni “Põrnikas”. Tippaegadel aastas üle miljoni toodetud, vallutas ta ostjate südamed oma lihtsakoelise sarmi, äärmise leplikuse ning vähenõudlikkusega. Meiegi teedel levinud liiklusvahend ja armastatud hobisõiduk, on temale pühendunud mitugi klubi, rääkimata sadadest üksikutest omanikest ja muiduhuvilistest.
Vähem teatakse aga sellest, kes või mis seisab tolle autoajaloo kõige rohkemaarvulise ja pikaealisema sõiduki sünniloo taga. Maailma esimese “Põrnikafänni” hirmuteod on juba kauge minevik ning unustusehõlma vajumas, kõneksolev vallutusretk aga kestab tänini. Paljud meist ei tea senini fakti, et nimetatud autoke on suure sõjaroimari Adolf Hitleri riukalikemaid salasepitsusi.
Oma plaani elluviimiseks kasutas Hitler ära Ferdinand Porschet kelle 1931a. kavandatud väikeauto projekt 1934a. 17. jaanuari märgukirja näol järgnevate sündmuste käivitajaks sai. Kirjas arendas konstruktor oma rahvaauto mõtet, esitas täpsed tehnilised andmed ning väitis, et on aastase tähtajaga suuteline ehitama prototüübi. Härra Porsche nimetatud kohustusele tuginedes kõneles Hitler 1934a. rahvusvahelise autonäituse avamisel autost mis “hajutaks nende miljonite virkade ja tublide Saksa tööinimeste kibedusetunde, kellele auto kasutamine on välistatud” ja mis pidavat “Saksa rahva õnnelikuks tegema.” Vahetult pärast seda sai dr. Porsche äärmiselt lihtsustatud kujul lähteülesande. Nimelt nõudis Hitler, lähtuvalt valemist, sõiduki massi 100kg.= 1l. kütust 100km kohta, autot milles oleks piisavalt ruumi neljale inimesele, võimalusi mahutada kohvreid ja muud reisivarustust. Autot mis oleks ilmastikukindel ja tugeva ehitusega, õhkjahutusega (võimalikult vähese hoolduse huvides), ning võimaldama peale kestvalt suure kiiruse ka suutlikkust maastikusõiduks. Eriti oluliseks pidas ta võimalikult lihtsat konstruktsiooni, et vigu kiiresti leida ning kergesti parandada saaks.Ning, “last, but not least” seda kõike alla 1000 riigimargase hinna eest.
1934a. juunis nimetati dr. Porsche riiklikuks autokonstruktoriks ning kohustati Daimler-Benzi talle vastavat katsetöökoda kasutada andma. 1936a. valmisid kaks esimest katseautot, autonäituse raames toimunud esitluse käigus said need aga Hitleri tugeva kriitika osaliseks. Suurimateks vigadeks olid ettepoole avanev esiuks, ning tagumise akna puudumine. Peale näitust sai Porsche ülesande Detroiti sõita ning sealsete vooluliinimeetoditega tutvuda. Kodumaale naasnult täiustas ta auto projekti ning 1937a. alguseks olid esimesed 30 autot lõpuks sõiduvalmis. Polnud juhus, et auto katsetajaks oli sõjavägi. Proovi-, kestus-, mäe- ja maastikusõidud kõige jubedamates ilmastikuoludes kogusid ühtekokku 2,4 miljonit sõidukilomeetrit. Tingimustes, kus ükski “perekonnaauto” sõitma ei pea, toimunud testisõitude ja materjaliuuringute tulemused kuulutati rahuldavaks.
1937a. maikuus asutati Saksa Rahvaauto Ettevalmistamise Selts. Samal ajal kui Daimler-Benzi katsetöökojas rahvaauto teist seeriat ehitati, reisis dr.Porsche Saksa Töörinde ülesandel taas Ameerikasse, et 50 miljoni marga eest kerepresse, metallilõikepinke ja automaate osta ning ka konveiertootmise tehnoloogiat tundvad spetsialistid kaasa tuua. Sedaaegu määrati ka kindlaks tulevase rahvaautotehase asukoht. 1938 pandi Wolfsburgis tehase ehitusele nurgakivi. Sellest pidi saama maailma suurimaid autotehaseid ca. 60000 töölise ja ametnikuga. Porschelt sai auto nimeks KdF-Wagen(Kraft durch Freude Wagen - auto “Jõudu Rõõmust”)
Sajad tuhanded Saksa Töörinde liikmed, kasutades võimalust autoomanikuks saada, tegid oma sissemaksu tulevaste hüvede omandamiseks. Tehas sai ka valmis, ent paraku ei olnud säästlikel tööinimestel sellega suuremat asja. 1940a. seeriatootmist alustades, tulid konveierilt mitte sõbralikud põrnikad, mida rahvas pikisilmi ootas, vaid maastiku ja amfiibautod (Kommandowagen ja Schwimmwagen), kümnete tuhandete kaupa, valmis füüreri käsu järgi sõtta minema.
Enese teadmata oli Saksa rahvas Hitlerile sõjatehase kinkinud ja Porsche ülioriginaalse, tugeva ja töökindla sõjaauto projekteerinud.