01-08-2014, 22:48 PM
Olin ka kunagi Ligno-usku. Kõik (kirjanduslik liialdus *toim*), mis ma ehitasin puidust ja väljaspool eluruume, käis Ligno pintsli alt läbi. Minu sinisilmsuse purustas järgmine lugu:
Oma isiklikku keldrisse, mille niiskusprotsent on 100 ümber, oli tarvis teha uus riiul. Keldri niiskusprotsent tõuseb kohati kindlasti üle 100-ja nii kõrgeks, et põrandal on lombid-nired ja kogumiskaevust lüüakse see automaatpumba juhtimisel tühjaks.
Riiuli raam sai rauast ja riiulid ise lauast. Et süsteem kestaks kaua, sai lauad üle pintseldatud Lignoga. Paarikuuse ootamise järel taandus puukuuris olevate laudade hais juba nõnda talutavaks, et riiuli sai keldris kokku monteerida ja ekspluatatsiooni anda.
Teisel (pagan teab, ehk ka kolmandal?) aastal kukkusid moosipurgid läbi alumise riiuli betooni peale puruks. Lauad olid ikka veel pruunid, lähedalt nuusutades oli Ligno lõhn tunda, kuid täiesti mädad. Ei oska mingit seletust asjale anda. Riiul oli maast vähemalt poole meetri kõrgusel, mitte ligi/vastu niisket pinda. Ülemiste riiulite lauad on seniajani tipp- topp korras.
Naabrimees rääkis minu lugu kuulates aga sellise jutu:
Ehitas ta kasvuhoone. Puutöömehena täispuidust. Ja immutas Lignoga. Kolm aastat haises kasvuhoone nii tugevalt, et umbrohi kasvas halvasti ja kultuurtaimed ei kandnud vilja. Neljandal aastal oli taimekasv juba tavapärane. Viiendal aastal tuli välja, et kasvuhoone karkassi alumine vöö on läbi mädanenud.
Ehituskvaliteeti tema kasvuhoone-jutu juurde ei oska kommenteerida, s.t. mina seda ei näinud ega hinnanud.
Sellest ajast (keldriloost, mõtlen) peale pole minul enam mingit usku sellesse ollusesse. Ennem määrin tõesti juba vana õli, vähemalt ei maksa mitte midagi ja Lignost kehvem ta enam olla ei saa.
Oma isiklikku keldrisse, mille niiskusprotsent on 100 ümber, oli tarvis teha uus riiul. Keldri niiskusprotsent tõuseb kohati kindlasti üle 100-ja nii kõrgeks, et põrandal on lombid-nired ja kogumiskaevust lüüakse see automaatpumba juhtimisel tühjaks.
Riiuli raam sai rauast ja riiulid ise lauast. Et süsteem kestaks kaua, sai lauad üle pintseldatud Lignoga. Paarikuuse ootamise järel taandus puukuuris olevate laudade hais juba nõnda talutavaks, et riiuli sai keldris kokku monteerida ja ekspluatatsiooni anda.
Teisel (pagan teab, ehk ka kolmandal?) aastal kukkusid moosipurgid läbi alumise riiuli betooni peale puruks. Lauad olid ikka veel pruunid, lähedalt nuusutades oli Ligno lõhn tunda, kuid täiesti mädad. Ei oska mingit seletust asjale anda. Riiul oli maast vähemalt poole meetri kõrgusel, mitte ligi/vastu niisket pinda. Ülemiste riiulite lauad on seniajani tipp- topp korras.
Naabrimees rääkis minu lugu kuulates aga sellise jutu:
Ehitas ta kasvuhoone. Puutöömehena täispuidust. Ja immutas Lignoga. Kolm aastat haises kasvuhoone nii tugevalt, et umbrohi kasvas halvasti ja kultuurtaimed ei kandnud vilja. Neljandal aastal oli taimekasv juba tavapärane. Viiendal aastal tuli välja, et kasvuhoone karkassi alumine vöö on läbi mädanenud.
Ehituskvaliteeti tema kasvuhoone-jutu juurde ei oska kommenteerida, s.t. mina seda ei näinud ega hinnanud.
Sellest ajast (keldriloost, mõtlen) peale pole minul enam mingit usku sellesse ollusesse. Ennem määrin tõesti juba vana õli, vähemalt ei maksa mitte midagi ja Lignost kehvem ta enam olla ei saa.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.