24-08-2014, 23:37 PM
Kuressaarest Tolli tn 5 keldrist on augusti algul kaduma läinud eestiagne jalgratas, mille täpset marki ei teagi. Tegemist on pika raamiga jalgrattaga, millel on ülal kaks paralleelset raamitoru, ise kutsun seda ratast "kaheraamiliseks". Ratas on metallikpunane, taastatud mingil määral 1990.aa lõpus, õigemini sinna on ringi tõstetud tavalise meesteka rattad ja keskjooks koos ketirattaga ja põhjalikum taastamine on jäetud tulevikku.
Jalgratas kuulus Saaremaal algselt minu vana-vanaisale, kes oli kellade, õmblusmasinate ja jalgrataste parandaja oma külas. Ta oli Audla auruveski mehhaanik-katlakütja ja sõitis 1930.aa lõpus merd, võimalik et selle jalgratta tõi ka kusagilt meresõidult. Igal juhul saksa okupatsiooni ajal korjati jalgrattad ja raadiod kokku. Kui okupatsioon hakkas läbi saama, siis läks ta Muhust oma jalgrattaid ära tooma (nimelt Ida-Saaremaa jalgrattad olid kuhjatud Muhu maalinna alla hunnikusse, tankiga olevat paar korda ka risti-põiki ratastest üle sõidetud, raam on pisut kõver ja üks sügav mõlk tagakahvli paremal küljel võib olla muljumise kahjustus). Igal juhul leidis ta oma jalgrattad üles ja tõi koju tagasi. Hiljem sõitis selle kaheraamilisega minu vanaisa, kes oli juustumeister ja kogukas mees; nii et üldiselt kahe raamitoruga ratas oli talle sõiduks sobilik. Vanaisast jäi ratas garaažiseinale seisma ja taastasime selle vennaga 1990.aa lõpus lihtsalt sõidukorda. Sellest rattast on taastamata kujul alles veel ketiratas ja tagumine jooks, mis viitavad kirjade järgi briti päritolule. Taastamisel panime rattale Husqvarna märgi ette, märk pärineb vana-vanaisa teiselt jalgrattalt, mille ta ka Muhust tagasi tõi.
Kaheraamiline on tegelikult sõites raskesti juhitav, kuna sadulapulga ja tagaratta vahe on liiga suur. Samuti künnab ratas maad, st raamitorud on esiratta suunas kaldu ja esirattale langeb kogu sõitja raskus. Eriti pika raami tõttu tudiseb kahvel sõites, juht istub pigem kõrgel ja selle rattaga sõitmine on igavesti vahva jant. Ketiratta ülekanne on ka pigem raske, ketiratas küll väike, aga kett ülipikk. Originaalid on selle ratta juures raam, sarved ja kahvel ning pakiraam. Kuna vana-vanaisa oli jalgrattaparandaja, siis võibolla on see segu erinevatest jalgratastest, igal juhul ratta emotsionaalne väärtus on ülisuur.
Kui see ratas peaks kusagil välja ilmuma, siis pakun leiutasuks 100.- EUR. Teatada võib minule või politseile, kus ka avaldus üleval.
Mihkel
5238528
Jalgratas kuulus Saaremaal algselt minu vana-vanaisale, kes oli kellade, õmblusmasinate ja jalgrataste parandaja oma külas. Ta oli Audla auruveski mehhaanik-katlakütja ja sõitis 1930.aa lõpus merd, võimalik et selle jalgratta tõi ka kusagilt meresõidult. Igal juhul saksa okupatsiooni ajal korjati jalgrattad ja raadiod kokku. Kui okupatsioon hakkas läbi saama, siis läks ta Muhust oma jalgrattaid ära tooma (nimelt Ida-Saaremaa jalgrattad olid kuhjatud Muhu maalinna alla hunnikusse, tankiga olevat paar korda ka risti-põiki ratastest üle sõidetud, raam on pisut kõver ja üks sügav mõlk tagakahvli paremal küljel võib olla muljumise kahjustus). Igal juhul leidis ta oma jalgrattad üles ja tõi koju tagasi. Hiljem sõitis selle kaheraamilisega minu vanaisa, kes oli juustumeister ja kogukas mees; nii et üldiselt kahe raamitoruga ratas oli talle sõiduks sobilik. Vanaisast jäi ratas garaažiseinale seisma ja taastasime selle vennaga 1990.aa lõpus lihtsalt sõidukorda. Sellest rattast on taastamata kujul alles veel ketiratas ja tagumine jooks, mis viitavad kirjade järgi briti päritolule. Taastamisel panime rattale Husqvarna märgi ette, märk pärineb vana-vanaisa teiselt jalgrattalt, mille ta ka Muhust tagasi tõi.
Kaheraamiline on tegelikult sõites raskesti juhitav, kuna sadulapulga ja tagaratta vahe on liiga suur. Samuti künnab ratas maad, st raamitorud on esiratta suunas kaldu ja esirattale langeb kogu sõitja raskus. Eriti pika raami tõttu tudiseb kahvel sõites, juht istub pigem kõrgel ja selle rattaga sõitmine on igavesti vahva jant. Ketiratta ülekanne on ka pigem raske, ketiratas küll väike, aga kett ülipikk. Originaalid on selle ratta juures raam, sarved ja kahvel ning pakiraam. Kuna vana-vanaisa oli jalgrattaparandaja, siis võibolla on see segu erinevatest jalgratastest, igal juhul ratta emotsionaalne väärtus on ülisuur.
Kui see ratas peaks kusagil välja ilmuma, siis pakun leiutasuks 100.- EUR. Teatada võib minule või politseile, kus ka avaldus üleval.
Mihkel
5238528