12-09-2014, 11:02 AM
Valentina Tereškova viimased hingetõmbed: http://www.youtube.com/watch?v=B-nek04G3jw
Valus tuli vuhises võimsalt ja isegi natuke kahju oli aretist maha lõhkuda. Seda enam, et Tereškova ehitamisest on mälus põnevad mälestused. Et asjandus laeni ei kõrguks, alustasin ca 35 cm altpoolt põrandapinda. Augu äärel urvitades ja südamikku ladudes oli kogu aeg selline tunne, äkki tuleb mõni pederast ja pistab ära
Selle augu pidin täis valama, üle 300 liitri betooni kulus.
Puhtast põlemisest räägib valge tahm:
Pildilt on näha, millised jamad seostuvad südamiku isoleerimisega. Mina ei ole õppinud plekksepp ja kergkruusa paigal hoidev plekk oli ka täitsa suvaline, mistõttu ta hakkas kuumenedes mängima, takistades kohati tõmmet. Näha on ka seda, et pleki ja kivide vahel olev kergkruus on kuumaga kahanenud ja allapoole vajunud. Nii et piisavalt jamasid.
Tereškova sai endale väärika asendaja:
Pealtnäha klassikaline Eesti pliit, nagu Veski ahjupiiblis. Päriselt siiski mitte, sest kasutatud on ka "uuendusi ja sisteemi", nagu Joosep Toots ütles. Nii näiteks on kolle V-kujuline, ribide ja lisaõhu avadega, üle ukse kulgeb valumassist tala (koldes punast kivi näha ei ole), valumassi on kasutadud ka põhjakonstruktsioonis, ukse ja praeahju vahe on tehtud ühest tükist, mis igaks juhuks on varda otsa lükitud. Sisikond on sellisest materjalist: http://www.raidkivi.ee/tooted/category/w...rke-samott Võrreldes Vene šamotiga on materjal väga hästi töödeldav. Samuti tuleb uskuda poorsuse ja niiskuseimavuse/loovutamise juttu: vette kastes kihiseb nagu limonaad, kuid peale veest välja võtmist kuivab kiiresti ära. Puuduseks on hind: suurema Vene šamotiga võrreldav 250x124x64mm kivi on 2 korda kallim. Eluea kohta ei oska vist keegi midagi öelda. Täitsa lahe on ka sama tootja mört, mis võimaldab 2...8 mm vuugipaksust, kusjuures ta ei olegi Vene mördist kallim.
Aga mis peaasi: suits hakkas õiges suunas liikuma, kuigi praegu on veel sussutamise/sissekütmise faas. Praeahju töövõime kohta ei oska hetkel midagi öelda. Praeahi oli "tasuta", nagu maast leitud, sest oli kasutusel ka Tereškova juures.
Raketi juurde tagasi tulles mainin, et praeahjus saavutasin pidevalt 150 kraadi, 200 tuli lühiajaliselt ja suure punnimisega. Seega: kui kõrvutada klassikalist pliiti ja 25 cm raketti (kolde suurus on võrreldav), siis on pliit palju funktsionaalsem: saab kahe pajaga vaaritada pluss praeahi. Rakett suudab pliidile konkurentsi pakkuda vaid köetava ruumi suuruse poolest. Ja iseloomgi on sarnane: kiirelt soojeneb, kiirelt jahtub.
Nii et mina jõudsin siis nö kapitalismist sotsialismi kaudu kapitalismini
Aga reklaami tehakse: http://www.ohtuleht.ee/589661/video-kuid...-rakettahi Postitasin ka kommentaari, viitega siinsele teemale.
Ja veelkord: mina ei ütle, et ärge raketiga katsetage, kindlasti on kohti, kus ta ennast õigustab ja oma võlu tal siiski on.
Valus tuli vuhises võimsalt ja isegi natuke kahju oli aretist maha lõhkuda. Seda enam, et Tereškova ehitamisest on mälus põnevad mälestused. Et asjandus laeni ei kõrguks, alustasin ca 35 cm altpoolt põrandapinda. Augu äärel urvitades ja südamikku ladudes oli kogu aeg selline tunne, äkki tuleb mõni pederast ja pistab ära
Selle augu pidin täis valama, üle 300 liitri betooni kulus.Puhtast põlemisest räägib valge tahm:
Pildilt on näha, millised jamad seostuvad südamiku isoleerimisega. Mina ei ole õppinud plekksepp ja kergkruusa paigal hoidev plekk oli ka täitsa suvaline, mistõttu ta hakkas kuumenedes mängima, takistades kohati tõmmet. Näha on ka seda, et pleki ja kivide vahel olev kergkruus on kuumaga kahanenud ja allapoole vajunud. Nii et piisavalt jamasid.
Tereškova sai endale väärika asendaja:
Pealtnäha klassikaline Eesti pliit, nagu Veski ahjupiiblis. Päriselt siiski mitte, sest kasutatud on ka "uuendusi ja sisteemi", nagu Joosep Toots ütles. Nii näiteks on kolle V-kujuline, ribide ja lisaõhu avadega, üle ukse kulgeb valumassist tala (koldes punast kivi näha ei ole), valumassi on kasutadud ka põhjakonstruktsioonis, ukse ja praeahju vahe on tehtud ühest tükist, mis igaks juhuks on varda otsa lükitud. Sisikond on sellisest materjalist: http://www.raidkivi.ee/tooted/category/w...rke-samott Võrreldes Vene šamotiga on materjal väga hästi töödeldav. Samuti tuleb uskuda poorsuse ja niiskuseimavuse/loovutamise juttu: vette kastes kihiseb nagu limonaad, kuid peale veest välja võtmist kuivab kiiresti ära. Puuduseks on hind: suurema Vene šamotiga võrreldav 250x124x64mm kivi on 2 korda kallim. Eluea kohta ei oska vist keegi midagi öelda. Täitsa lahe on ka sama tootja mört, mis võimaldab 2...8 mm vuugipaksust, kusjuures ta ei olegi Vene mördist kallim.
Aga mis peaasi: suits hakkas õiges suunas liikuma, kuigi praegu on veel sussutamise/sissekütmise faas. Praeahju töövõime kohta ei oska hetkel midagi öelda. Praeahi oli "tasuta", nagu maast leitud, sest oli kasutusel ka Tereškova juures.
Raketi juurde tagasi tulles mainin, et praeahjus saavutasin pidevalt 150 kraadi, 200 tuli lühiajaliselt ja suure punnimisega. Seega: kui kõrvutada klassikalist pliiti ja 25 cm raketti (kolde suurus on võrreldav), siis on pliit palju funktsionaalsem: saab kahe pajaga vaaritada pluss praeahi. Rakett suudab pliidile konkurentsi pakkuda vaid köetava ruumi suuruse poolest. Ja iseloomgi on sarnane: kiirelt soojeneb, kiirelt jahtub.
Nii et mina jõudsin siis nö kapitalismist sotsialismi kaudu kapitalismini
Aga reklaami tehakse: http://www.ohtuleht.ee/589661/video-kuid...-rakettahi Postitasin ka kommentaari, viitega siinsele teemale.
Ja veelkord: mina ei ütle, et ärge raketiga katsetage, kindlasti on kohti, kus ta ennast õigustab ja oma võlu tal siiski on.