15-09-2014, 12:23 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 15-09-2014, 12:42 PM ja muutjaks oli PlyVal64.)
(14-09-2014, 19:29 PM)pontu6 Kirjutas: Kusagil tehnikaajakirjas oli juttu sellest, et pumba välisosa paigaldati maja alusesse ruumi (põranda alla, mitte keldrisse), kuigi tootjad on sellise paigalduse kategooriliselt välistanud. Mingit juttu miinuskraadidest, mis seetõttu tekkisid, ma küll ei mäleta.
(15-09-2014, 09:29 AM)Naabrivana Kirjutas: Mis on asja mõte?Äkki ongi "maasoojuspump"
Teoorias võiks toimida, praktikas? Üks osa jahutab mingit hoiuruumi ja teine pool kütab töötlemisruumi, toodab kuuma vett vms. Aga mõistus ütleb, et sinna jahutatavasse ruumi peab siis ikkagi väljast õhku ehk energiakandjat tulema. Ja ongi teooria... ning vastupidine külmkambrile, mis peaks olema hermeetiline. Aga kui too hüpoteetiline ruum ongi peaagu hermeetiline, siis peaks saama seda päris kabedalt nii jahutada ,seejurues saab mingil hetkel isegi "kuhugi" natuke sooja...Kui seuhke seadeldis on maa sees ja ruumi seinapinnad piisavalt suured, siis Maa enda energia on ikka nii suur küll, et lihtsalt "lambist" seda igikeltsaks ei muuda. Igikeltsa tekkeks peab neid miinuseid mehemoodi olema.
Miks seda massiliselt ei tehta, on pigem mingi efektiivsuse/kasuteguri keiss ja tasuvusaeg võrreldes "tavalise" maasoojuspumpaga. Ruum on ju ka vaja ehitada ehk raha kulutada. Pluss jälle see, et too maakollektor peab olema absoluutselt õigesti ehitatud ja maapind ka sobiv, ilma teeb see küll kohe kiiresti igikeltsa. Mingisse ruumi saab nullist kõrgemat õhku ikka suunata ja jälgida, et seinad jäätuma ei hakkaks.
Ma kujutan ette, et a'la Kiltsi ja teiste lennuväljade vanad muldkattega angaarid või raketibaaside analoogsed unkad, kui otsad on kinni, võivad ikka päris kaua sooja anda? Või õigemini tuleb neid ikka kaua aega jahutada, et betoon ja muld mõnekraadise soojuseni saada...
Teine võimalik koht oleks mingi aeglaselt voolava veega keldrilaadne koht, sest õige maaküte on nii palju kallim odavast õhksoojuspumpast. Hüdroenergiat kätte ei saa, maasoojuspump on kallis ja kontuuri jaoks ei ole ka pinda aga mingi püsiva energia toob vesi kogu aeg ruumi juurde, sest on +3-5 kraadi ikka. Mingine 600-eurone seade vs "alates 4,5K euri" õhk-vesi või boilerita maasoojused on julm vahe.