[MeelisV]

Hinnavahe on ikka päris oluline. Esimene pakkumine külmutusseadmetele oli 3000-5000 vahaemik. Natuke palju kui mul on seda ruumi vaja aastas max 2 kuud suvel kasutada kui sedagi.

Aga ongi küsimus: mis ruum, kuskohas jne??? Kui see on "Mingi ruum", mis on võimeline olema ka õuega ühemduses ja muul ajal ei ole seda vaja päris jääkambriks teha ja/või hoopis kütta, siis võibki olla kaval just sinna see õhksoojuse välisosa installida ja ka muul ajal sealt saadavat sooja kusagil ära kasutada? Hetkel võid saada koos paigaldusega mingisuguse pisema isendi 750 rublaga kätte ja see on juba tõesti odav. Kui see ruum on tõesti mingi soojadest ruumidest iidkaugel asuv eraldi kuut või kelder, siis pole muidugi midagi teha. Õigemini siis on õige külmutusseade omal kohal. Aga näituseks õhutihe garaaž maja kõrval vms mille uksed käivad lahti, kus ei ole olulist vahet, on seal nüüd +5 või -3 kraadi, siis tehnilised andmed annavad, et tolle pisikese isendi torustik võib olla kuni 20 meetrit ehk siis julge 10-12 meetrit majast kannatab täiesti panna.

Kuna need soojuspumbad on üldse teemaks, siis ise olen mõelndu, et miks ei tehta (pole ise näinud, äkki ka tehakse?) õhksoojuspumpale, eriti suurematele õhk-vesi põhikütte maapealsetele versioonidele ümber eraldi pumbamaja? Ise nad soovitavad nii:

Kuhu paigaldada seadme välisosa

Kõige õigem on paigaldada seadme välisosa raamiga maapinnale. See on kõige kindlam viis, et vibratsioon hoonesse edasi ei kandu.

Aga pumbamaja peaks olema läbipaistev kasvuhoone: kuna soojuspump jahutab päris märkimsiväärselt ruumi, peab olema tagatud kolmel eriti külmal/pimedal kuul välissooja vaba juurdepääs, samas näiteks praegune aeg ja eriti veebruari lõpust aprilli lõpuni on Päikesel metsik võime kasvuhoone ikka väge kuumaks kütta. Praegu on niisamagi soe aga kevadeti on tihtipeale just väga külm. Samas sõltub soojuspumba efektiivsus suures osas ka tuuelst, tuisust/lumesajust jne. Kõik see on sellises pumbamajas parem ja reguleeritav.

Kui muidu on ka sellesinase ABC Kliima jutt ja üldse analoogsed jutud õiged, siis kaugemale ei ole suutnud tegelased ikkagi mõelda ja ajavad kohati suisa lolli juttu. Toon mõned näited:

Seadme välisosa asukoha valikul ei pea arvestama ilmakaartega. Pumba soojustegur ei muutu sellest paremaks, kui seadme välisosa paigaldada maja lõunaküljele. Seadme välisosast käib tunnis läbi tuhandeid liitreid õhku ja selle õhu temperatuur ei olene Eesti kliimas ilmakaartest nii palju, et ta suudaks mõjutada soojustegurit.

Kuna kirjutatakse veel ka tuultest ja Eestis siiski ON enamus tuuli kindlatest suundadest, siis see väide on üldse kõige debiilsem, mida saab väita! Ilmakaarest sõltub vaat et pool soojuspumba reaalsest efektiivsusest! Ning kui nüüd seda asja pisut veel edasi mõelda, siis on oluline vahe, kas see välisosa asub lumivalgel põhjaküljel või tumedal tellisseinal lõunaküljel. Egas siis Loodus ju on loll ja puudki sammalduvad põhjaküljest lihtsalt naljapärast - pole mingit pistmist ei temperatuuride ega päikesevalgusega.

Õhksoojuspumba välisosa ei tohi paigaldada suletud ruumi

Õhksoojuspump töötab soojuse pumpamise põhimõttel ehk soojus pumbatakse ühest keskkonnast teise. Kui me paigaldame välisosa garaaži, siis hakkab soojuspumba välisosa garaažist soojust majja pumpama ja samal ajal garaaži kiiresti jahutama: mõne tunni pärast on garaaži temperatuur madalam kui välistemperatuur. Välisõhust ei saa soojus kunagi otsa ja seepärast peab välisosa asuma õues.
Läbi pisikese garaaži seinte ei saa kunagi tulla sama palju soojust, kui seda suurest eramust keskkonda hajub.
Lihtsamalt öeldes on asi nii, et väiksesse garaaži mahtuva soojusega ei saa kütta suurt maja, kui soojust sinna kuskilt juurde ei tule. Kuna garaaži välissein on soojustatud, siis ei pääse välisõhus olev soojus enam garaaži ja soojuspumba välisosa hakkab seda pisikest ruumi tõhusalt jahutama.

Jällegi loll jutt, sest EELDUS on juba absoluutselt vale! Ainuüksi siinses foorumis on DIY-korras tehtud kuipalju päikesekollektoreid jne??? Päike on tõesti nii nõrguke, et mitte midagi soojendada ei suuda... ainult EE põlemiselekter suudab
Kui aga seesinane jutt viia samamoodi mõistusega võtmisele, nagu nad tegelikult ise kenasti ka kirjutavad:

Õhksoojuspumba elektrikulu oleneb veel välisosa asukohast, lumest, tuisust, tuulest, õhuniiskusest, sulatuste pikkusest, külmade ja väga külmade ilmade omavahelisest suhtest.
Kui Te nüüd satute kokku mõne müügimehega, kes väidab, et oskab selle kõigega arvestada ja Teie küttekulud viie minutiga ära määrata, küsimata isegi vastuseid kõigile vajalikele küsimustele, siis soovitame nõu saamiseks igaks juhuks pöörduda veel mõnda ettevõttesse.

siis soovitaks mina neil veel paar korda mõelda, üht-teist juurde kirjutada ja lollused välja jätta. Kui nad ise ei suuda iseendalt õigeid küsimusi küsida ja ka erinevaid eelduseid läbi mõelda, tuleks pöörduda ka tarbijail mõnda teise ettevõttesse

kurb aga tõsi nendel on õigus ja sinul mitte
õhu temp on õhu temp ja see ei olene sellest kas päike paistab soojuspumba peale või mitte
jah tundub, et päikse käes on õhk soojema aga mitte päris
need m3 õhku mis sealt masinast läbi käivad on tõesti suured ja seda päike ei suuda soojendada
see kasvuhoone peab siis ikka hiiglama suur olema mis avaldab piisavat mõju soojuspumbale, et sellest ka mingi kasu tuleks.
päikesekollektori toimimine on tagatud suure pindalaga ja väikese õhukogusega.

oleks see vaid nii lihtne, et ostan ehitsumarketist mõne m2-e või isegi 10 ...20 m2 polükarbonaadist kasvuhoone ja panen seadme sinna sisse ja ongi kohe kasutegur suurem ja elektriarve väiksem.

siis oleks nii siinpool kui sealpool soomelahte neid majakesi juba väga palju püsti ja neid müüdaks ka nendes samades pumbapoodides sest see oleks ju neile kasulik

teise teema jutt aga ....