[Rokikas]

Rikun nüüd küll suurepärase võimaluse vait olla aga ... ei saa mitte vaiki olla.

Kuhu paigaldada seadme välisosa

Kõige õigem on paigaldada seadme välisosa raamiga maapinnale. See on kõige kindlam viis, et vibratsioon hoonesse edasi ei kandu.

Aga pumbamaja peaks olema läbipaistev kasvuhoone: kuna soojuspump jahutab päris märkimsiväärselt ruumi, peab olema tagatud kolmel eriti külmal/pimedal kuul välissooja vaba juurdepääs, samas näiteks praegune aeg ja eriti veebruari lõpust aprilli lõpuni on Päikesel metsik võime kasvuhoone ikka väge kuumaks kütta. Praegu on niisamagi soe aga kevadeti on tihtipeale just väga külm. Samas sõltub soojuspumba efektiivsus suures osas ka tuuelst, tuisust/lumesajust jne. Kõik see on sellises pumbamajas parem ja reguleeritav.

Kui palju inimesi on nõus ehitama soojuspumbale maja kõrvale piisavalt suure kasvuhoone? Palju see ehitis maksaks ja kui palju sellega aastas võidaks?

Kui muidu on ka sellesinase ABC Kliima jutt ja üldse analoogsed jutud õiged, siis kaugemale ei ole suutnud tegelased ikkagi mõelda ja ajavad kohati suisa lolli juttu. Toon mõned näited:

Seadme välisosa asukoha valikul ei pea arvestama ilmakaartega. Pumba soojustegur ei muutu sellest paremaks, kui seadme välisosa paigaldada maja lõunaküljele. Seadme välisosast käib tunnis läbi tuhandeid liitreid õhku ja selle õhu temperatuur ei olene Eesti kliimas ilmakaartest nii palju, et ta suudaks mõjutada soojustegurit.

Kuna kirjutatakse veel ka tuultest ja Eestis siiski ON enamus tuuli kindlatest suundadest, siis see väide on üldse kõige debiilsem, mida saab väita! Ilmakaarest sõltub vaat et pool soojuspumba reaalsest efektiivsusest!

Kui palju erineb õhutemperatuur maja lõuna ja põhjaküljel? Fassaadi värvus ei puutu üldjuhul asjasse maapinnal seisva soojuspumba korral!
Kuidas tuul vähendab soojuspumba efektiivsust? Sademed jätaks hetkel kõrvale.

Õhksoojuspumba välisosa ei tohi paigaldada suletud ruumi

Õhksoojuspump töötab soojuse pumpamise põhimõttel ehk soojus pumbatakse ühest keskkonnast teise. Kui me paigaldame välisosa garaaži, siis hakkab soojuspumba välisosa garaažist soojust majja pumpama ja samal ajal garaaži kiiresti jahutama: mõne tunni pärast on garaaži temperatuur madalam kui välistemperatuur. Välisõhust ei saa soojus kunagi otsa ja seepärast peab välisosa asuma õues.
Läbi pisikese garaaži seinte ei saa kunagi tulla sama palju soojust, kui seda suurest eramust keskkonda hajub.
Lihtsamalt öeldes on asi nii, et väiksesse garaaži mahtuva soojusega ei saa kütta suurt maja, kui soojust sinna kuskilt juurde ei tule. Kuna garaaži välissein on soojustatud, siis ei pääse välisõhus olev soojus enam garaaži ja soojuspumba välisosa hakkab seda pisikest ruumi tõhusalt jahutama.

Jällegi loll jutt, sest EELDUS on juba absoluutselt vale! Ainuüksi siinses foorumis on DIY-korras tehtud kuipalju päikesekollektoreid jne??? Päike on tõesti nii nõrguke, et mitte midagi soojendada ei suuda... ainult EE põlemiselekter suudab

Mis seos on eelneval jutul päikesekollektoritega?
Garaaši temperatuur peab langema madalamale kui välistemp selleks et 1 W soojust õuest läbi piirde (jätame aknast siseneva soojuskiirguse kõrvale) sinna sisse liiguks! Kui näiteks õues on -10 siis peab garaaši sisetemperatuur langema -11 juurde et läbi seina mingigi soojusenergia sisse liiguks. Kui nüüd maja ja garaaši vaheline sein on soojustamata....
Kui palju liigub läbi 200 m2. maja välispiirde soojust välja 30 C (V-10-S+20) temperatuurivahega? Kui palju liigub läbi 20 m2. garaaši välispiirde kui temperatuuri erinevus on 5 C (V-10-S-15)?
Kuidas mõjub soojuspumba kasutegurile kui ta töötab külmemas keskkonnas?