[viplala]

Digiteerimisega on sihuke pisike probleem, et praegu tegelen ma põhiliselt autoalase informatsiooni paberiseerimisega. Mõned mu sõbradki naeravad selle tänapäeval nii veidra suunitluse üle. Samas saan aru, et digikujul on see materjal kõikidele hoopis paremini kättesaadav. Siin tuleb leida mingi kuldne kesktee, pole ju mõtet absoluutselt kõike hakata skännerisse toppima. Ja kõik ei mahu ka sinna...
Äkki seletad oma mõtteid veidi rohkem lahti, Viplala?

Tegelikult läks mul meelest, et vahepeal on aeg edasi läinud ja skänneri asemel pakub palju kiiremat lahendust fotokas. Teed vastava rakise, kuhu kinnitad teatud kindlale kaugusele fotoka, ning all lihtsalt lappad lehti ning plõksutad pilte. Mõttekam on vist teha ühe lehe poole peal olevad pildid enne ja siis teise poole peal olevad. Hiljem arvutis saab õigesse järjekorda tõsta. Et saada pilt alati õigesse kohta suunatud, peaks äkki lehe peale hingedega klaasi, millel on raam markeriga peale joonistatud. Sellisel juhul annab klaasiga ka lehe sirgeks suruda. Valgus peab muidugi õige olema, et klaasilt peegelduma ei hakkaks. Ütleme nii, et mõtlemisruumi jagub Samas tekitab sellise seadme tehniline pool ka endale juba sportlikku huvi

Hiljem saab ju fotosid töödelda vajadusel, ning PDF'ina netti riputada. Kui huviga väga sügavuti minna, siis on võimalik näiteks JPG pealt, vastavate progedega ka tähemärgid tekstiks muuta. Kuid ma arvan, et piisaks ka hästi tehtud fotodest, mitte eriti palju kaaluvatest, kuid just hästi üles võetutena, mis on raamatuks koondatud PDF'ina. Eks selline lahendus oleks ka sulle endale lõpuks mugavam/odavam. Jääks ära raamatukogu ruumid, ning hobiga saaksid tegeleda ka kodus, ilma, et naine pahandaks

E: Samas miks mitte ka kõike digina välja lasta, ok, võibolla tõesti mitte kordustrükke, kuid igasugune muu kraam küll. Minulgi vedeleb näiteks kapiriiulil üks raamat, kus on mingite vene aegsete mootorite joonised. Käsitsi kellegi poolt tehtud ja raamatuna (kui seda saab niiviisi väljendada, kuna ta ei anna nagu päris raamatu mõõtu välja) trükitud. Kindlasti oleks kellelgi sellest kasu. Keegi vajab alati informatsiooni, kuid tavaliselt see vajaminev inf on kolmandate inimeste sahtlites, kellel on piisavalt kade meel seda kõike jagada. Sinust ma vaevalt seda usun. Ja kui sul on inf olemas, miks mitte seda oma hobiga ka teiste jaoks kättesaadavaks teha. See aitaks ka tulevasi tehnikast huvitatud noori, kellel on vähe kasu kusagil Kapakohila keldris asuvast raamatukogust, mis võib tänapäeval unustusehõlma vajuda hetkega.

Süsteemi ülesehitusel on minust targemaid siin omajagu. Ses suhtes ma väga abiks olla ei saa.