[2715]

Kuhu see teema nüüd tüürib?

Mitte et tülitseda tahaks aga küsiti Gaz-66 lääne analoogi diiselmootoriga ja keegi pakkus Unimogi.
Siis ma kirjutasin:
Kuis nüüd võtta aga kõik diiselunimogid on Gazist raskemad tundub kiirel vaatlusel.
Ilmekas näide on juba, et käigukast on raskem kui mootor.
Maastikuomadustega on ka nagu on.
Kõval pinnasel näiteks betoonijäätmed on ronimisvõime ehk pisut parem aga pehmel pinnal ei paraku.
Pehmes kohas pole lukkudest muud kasu kui kaevab kõik rattad sisse lihtsalt.
Nuriseda võiks veel sillakäigu üle, mis on üllatavalt väike Gaziga võrreldes.
Gazil paned tagaratta vundamendiplokile ja rattad on maas.
Unimog ei saanud aga sinna plokile pealegi sest tal raam ei väändu ja plokile pealeminekul tõstab terve silla maast lahti kuid siis kaevab lihtsalt esiratta sisse.
Lisaks pole Unimogil tehase poolt normaalset vintsi pandudki.
Pole ajamit kuskilt ette saada.
Selle jutu peale tuli aga demagoogiat vastu:
Ei, kõik diiselunimogid ei ole Gazidest raskemad. Unimogide esimesed mudelid kaaluvad kusagil kahe tonni alguses.
Käigukast on raskem kui mootor, sest sisaldab endas nii käigukasti, kui ka vahekasti ja on lisaks osa transmissioonist (kardaanid on suletud kestas). Lisaks omavad käigukastid sõltuvalt mudelist võimalusi lisada erinevaid väljavõtteid.
"Pehme koht" on väga kehva sõnapaar kirjeldamaks väga palju erineda võivaid looduslikke tingimusi. Olen nõus sellega, et kui pinnas on juba nii pehme, et minek saab olla vaid allapoole, siis pole sillalukkude või muu piirava diffrilahenduse olemasolu nii oluline. Kui aga pinnas on selline, et seal saab toimuda mingisugune haakumine, siis on sillalukud kordades ja kordades effektiivsem lahendus edasiliikumiseks. Neid ei topita maastikul liikuvale tehnikale külge niisama.
Sillakäik kehvem, kui Gazil? Üldistuse paikapidavuse osas julgen tugevalt kahelda. Gazidel on evolutsioon külge jätnud lehtvedrud. Unimogidel on esimestest mudelistest alates küljes keerdvedrud. 66 raami enda paindumine võib tekitada mulje, et sillakäik on väga hea, reaalsuses ei pressi sa silda raamile ilma raami paindumiseta eriti palju lähemale (sillakäigu maksimumi määravad 66-l sillapadjad).
Jällegi julge väide. Vintse on võimalik valida vastavalt oma soovile. Väljavõtted on kõikidel mudelitel valikuvõimalusena olemas (ette ja taha suunas). Lisaks hüdrovõimalused enamus mudelitel. Seega öelda, et ajamit pole kusagilt saada on veidi...

Sellele ma vastan:
Unimogile pani tehas esimest korda diiselmootori mis aastal?
404 pole tehas pannud diiselmootorit ja see ei mahukski sinna ära ilma et gaasipedaal oleks piduripedaali all.
404 mudel kaalub juba 2900kg ja kandevõime on 1500 kg.
Omab see sportlik maastikusõiduk bensiinimootorit, mis toodab muljetavaldava võimsuse 66kw.
Diiselmootoriga Unimogid tekkisid kandilise ninaga ehk mudel 406.
Mootor on r6 töömahuga 5,7l omades meeletut võimsust 62 kw.
Terve see maastikul liikumiseks tehtud seade kaalub tühjalt 3600 kg ja võtab peale 2,4t koorma.
Mis sillakäiku puutub, siis siin väljendasin end halvasti.
Mõtlesin sillakäiku koos raami paindumisega ja selles vallas pole Unimogil väga midagi vastu panna sest kui tal raam läbi painduks läheks see hirmsuur ülekandeseade, mis mootorist rohkem kaalub katki.
Maastikul jällegi pole vahet mis viisil on saavutatud rataste piisav liikuvus ja see on Gazil parem tänu raami läbipaindele.
Jõuvõtuga on aga tõesti teoreetiliselt kõik korras.
On võll nii ette kui taha võimalik paigaldada.
On ainult üks pisike segav tegur.
Nimelt see võll pöörleb otse mootorilt kas 500 või 1000 p/min nagu traktorilgi.
Selleks et see vintsiga ühendada peaks sinna paigaldama aeglustava reduktori.
Loomulikult ei anna see võll vintsile ka tagasikäiku ja ka selle peab lisareduktoriga saavutama.
Seega maastikul jääb eelkõige piirama väike erivõimsus kg hobujõu kohta.