[Talupoeg taluja]

Mäletan sellele õnnetusele eelnenud päeva. Olime vennaga Tallinnas kartult müümas. Ilm läks järjest tuulisemaks ja õhtul,kui tagasi hakkasime Viljandi poole sõitma,läks päris maruks lahti,tuul oli nii kõva,et kõigutas kaubikut koguaeg.Vihma sadas ka. Oli täitsa kehva sõita. Õhtul pimedas jõudsime koju ja keerasima magama. Hommiku poole ajas ema meid üles ja ütles,et suur õnnetus on merel juhtunud....
Mis seal arvata, kurb on see,et niipalju vassimist on olnud ja milleks see. Salatsemine jne. Eriti jabur tundus mulle juba tookord laevavraki betooniga katmine........ sellest ei saanud juba tookord aru. Ju seal siis midagi ikka oli,et kinni katta taheti. Selliseid totrusi oli siis ja on ka praegu. Maailm pole muutunud.
Rahu kõigile!