[2715]

Hülsse ostes on ka väga tähtis jälgida, et kraed oleks ühe paksusega ja see paksus oleks õige.
Kunagi remonti tehes sai sellega alt mindud ja paari nädala tagant läks jälle tihend ning nii vahetasime 4 tihendit ja lõpuks sai tehtud mootorile uus avamine.
Vot siis oli ta juba kurja teinud, sest hülssi hoiab silindris ainult ülemine äärik, mis surutakse kaanega kinni, alt on kuskil 1mm lõtkuga ja kummitihendid ei suuda hülssi hoida.
Kui vanadel hülssidel oli kraede paksuse kõikumine 4 sajanikku, siis uutel 0,8mm.
Poes 8 tk oli ja neil oli suurim kõikumine 1,2mm...
Ja siis loomulikult jääb kaas ühe hülsi otsa üles ja teised loksutavad tihendi ääre ära ning ongi surve kuskil mujal.
Kindlasti paneks tihendiks ainult plasrõngaga tihendi mitte ainult papi nagu uuemad on.
Kui peaks hakkama lekkima, plast sulab ja täidab ava ning on asi tihe.
Siis kolbidega on selline vigur, et vanasti oli kolvi põlemiskambri keskel püramiid nagu ikka otsepritsega diislitel on.
Uuemad koperatiivide tehtud kolvid on aga põlemiskambri põhjast siledad ja põlemine pole nii hea.
Selle tunnistuseks see, et enne vanade kolbidega ei olnud tühikäigul sinist vine üleval.
Uutega aga sine üleval ja kui enne oli täiskoormusel suits ikkagi läbipaistev siis uutega suitses nagu auruvedur ja pidigi pumba küttekruvi tiiru tagasi keerama ja loomulikult vähenes ka jõud sellest.
Siis peale hülsside uuesti vahetust sai lastud see puuduv osa tigiga juurde keevitada, treisime üle ja palun väga-mootor nagu enne.
Kui mootor juba laiali ma kaaluks kindlasti kolvid ja kepsud ära ja ajaks kaalu.
Kepsude puhul 30 grammi erinevust on tavaline ja ega kolvid ka paremad pole.
Kes ei usu, siis käige korra kaaluga poes.
Üldiselt tänapäevaste juppidega mootori remontimine on kui miinivälja ületamine.Kes jõuab üle kes mitte ja ülejõudmise võimalust suurendab osade põhjalik kontroll oluliselt.
Sellised mõtted siis pühapäeva õhtul seoses Belarusiga.