[pen.skar]

Olen muldvana enamuse foorumlastega võrreldes ja seetõttu jõudnud mitmeid keevitusi üle elada. 3-f Lincoln Electric (poolakate tehtud) juhtmoodul kärssas aastaga läbi ja seal kõik eposse valatud- ei pääse remontima. Siis kõige uue uuem  ost (350€) metallitöö ettevõttes väljavahetatud Esab Power Compact 315- kuus keeratavat nuppu+ paar lülitit juhtimiseks. Kui ikka oma telefoninumbergi meeles ei seisa, on sellisega keevitamahakkamisel alati spikrit vaja vaadata. Kõikse parem ikka ühefaasiline Esab Cadddy. Ripub garaazi uksel naela otsas, juhe ja kerge voolik järel. Pistad laualambi asemel seina ja keerad gaasisegu kraani lahti. Vaid kaks nuppu: ühega keerad keevitatavate metallide paksuse (- 4 mm)peale. Teist läheb siis vaja, kui paned teise traadimõõduga 5 kg rulli sisse. Voolud, etteveo mõtleb masin ise õigeks. Alailma välja laenatud, siiamaale pole  ta "mõistus" sassi läinud kellegi käes. Ostsin uuena Alas ja Kuul`st 600€ eest. Soovitaks.
Oeh. Inverter on kaasaegne värk, juraka trafota. Toimib samuti kui arvuti, teleka jms toide. Mu vanatädi värvitelekas, mingi esimene Elektron, kaalus 74 kg ja kvartalis käis kindlasti korra remondis... Oli seal trafosid ja jurakaid raadiolampe. Andis remonti-autole tassida. Inverteris võrguvool kõrgsagedusvooluks, see mõnekeeruliste mähistega pisike(st)e trafo(de) abil sobivaks keevitusvooluks. Elektroodivõimalus ajab üldjuhul aparaati kallimaks. Kolmefaasilisega võib õhukese pleki keevitus problemaatiline olla- vool ei tule nii alla kui vaja.