[13piisab]

talv oli vahepeal siin. Vectra sai igapäevasõidukina käiku võetud.
et kõik oleks korrektne, tarnis VM 5+3 plastitükki (keskmise hinnaga ca 4eur/tk ), millega said kütusevoolikud ning stangenahad korrektselt kinni:

TÜV-l viidati, et EP sharniir "ei ole veel läbi, aga pikka pidu pole". Vahetasin selle. Sharniirid olid mõlemad tehase-omad ehk needitud. Vahetus oli uskumatult valutu ning sai tunni-pooleteisega ühtki jopemati-tervitust saatmata tehtud.
kiiruga soetatud "noname"-summuti oli kole lärmakas. Palju lärmakam, kui ussisurma läinud Walker. Leidsin pea pruukimata Bosali lõpupüti ning see sai kiirelt alla. Hoopis teine lugu. Nagu arvata, siis ka Walkeriga võrreldes ehk siis mu Bosali-fännamine süvenes
nüüd on masinal tagasi ka Vectra käsipidurikang ja see on ikka õige. Kadeti oma oli ikka väga vale kujuga /madal
tagapiduri supportit masin enam ei vaja. Abiks oli supporti "pooluseid" siduvate poltide pingutamine. Ei mingeid häirivaid pidurivedeliku lekkeid enam
mehaanikapoolelt on teemadeks juhuslikult (ja väga harva) süttiv ABS tuluke (midagi esimese vasaku anduri signaaliga) ning salongiventilaator / tema lüliti. Ehk siis soenduse astmed, mida on nelja asemel praktikas kasutatavana 2..3. Soenduse osas plaanin lisaks elektriosale ka vedelikusüsteemi sidrunhappe-loputust. 6tk 25g pakikest (kokku 150g) on juba ootel... Jahutusradika vahetasin ca kuu tagasi ning süsteem on hetkel lekkevaba. Eks näis, kuidas happe järel on Salongiradikat olen sel masinal juba mitu korda vahetanud: esialgu ei andnud sooja. Äädikapuhastus parandas soojaandmisvõimet, aga ühtlasi suurendas ka vedelikueritusvõimet... Lekkiva asemele sai B-osa (puhas "hiinakas"). Hiinlase soojaandmisvõime oli aga hambaid plagisema panev, niiet see asendus pruugitud originaaliga, mis enne paikaminekut pehme äädikakuuri läbis. Tuba läks soojemaks, aga ehk saab täiendavalt ka süsteemi kui tervikut puhastades sooja veel juurde...
õnneks on konditsioneeriga vectral soendusradika vahetamine suht lihtne - palju lihtsam, kui konditsioneerita masinal

pärast salongi ja armatuuri puhastamist on vectraga sõitmine juba täitsa valge inimese tegevus. Kuigi sõiduomadused on harjumatud: vedrustus jäik ning võimsust / dünaamikat mootoril vähevõitu, siis sellega harjub. Nii mootori- kui teemüra jagub. Fooride taga tahetakse jõudu katsuda ning paraku ei ole see vectra seal hea pidavusega teekatte puhul suurem asi vastane. Sellega on juba raskem harjuda, aga ehk harjub
taguots väidab mulle tänini, et vectra peaülekanded on kadeti/FWD omast kiiremad. Eriti just esimese käiguga. Aga ei saa olla, sest F20 kasti ei olnud mitut variatsiooni. Ning FDRde poolt peaks nelikveoline ikka aeglasem olema (mis on ka loogiline). Kadetil on FDR originaalis 3,55 (mul on vist kadetil hetkel all Astra oma ehk lausa 3,42) ning nelikveol ei ole muud võimalust, kui 3,72. Ilmselt tuleb see tunne liiga heast pidavusest ja sellest, et C20XE momendikõvera maksimum on alles 4800 pöörde peal. Et üherattaveoga lased kas ratta ringi või libistad sidurit - nelikveo puhul aga 200Nm-ga ratast ringi ei lase ning sidurit libistada ei julge. Ühe siduri olen juba lumehanges "ära libistanud" ning see ei vajanud üldse suurt pingutust. Opel on nimelt pannud nelikveolisele sama 228mm siduri, mis esiveolisele...
täielikust komplektssusest on masinat lahutamas ikka samad asjad, mis ülalgi - romulatest enam VectraA-le plastjuppe ei leia ja pealinna kandis ei lammuta ka "eraisikud" nii arhailisi asju just tihti. Kui keegi teab mõnd lammutatavat isendit, andku lahkelt teada!

masinaga pean aga ka sõitma õppima. Mõned "taguotsaliputamised" lihvitud lumel lõppesid paanilise siduri- ja piduripedaali peale hüppamisega. Mis ei ole kohe üldse õige lähenemine.
niiet ootame lund...