31-12-2014, 20:57 PM
Jaah, mulle tundub ka, et kui mingi asi ikka meeldib, võib nii-öelda hobiks kutsuda, siis varem või hiljem tegeled sellega nagunii.
Lastega on mu arust nii, et neile oled sa niikuinii eeskujuks kõiges. Nad ju elavad suga koos, 'registreerivad silmanurgast' kõik su tegemised. Vedeled diivanil või tiksud arvuti taga või käid kell kuus jooksmas või kaod päevaks garaaži või käid meestega maal 'puid tegemas' või mis iganes.
Neid ei pea kättpidi mingi tegevuse juurde vedama, töökotta jalgu või palliplatsi äärde segama. Nad saavad sult oma elutarkuse kaudselt nagunii kätte.
See on selline üldine filosoofia. Igapäevaselt on muidugi vaja õpetada, julgustada, aidata erinevate asjade juures.
Naisega on kompromisside kunsti vaja paremini vallata. Kui ikka on tunne, et nüüd peab oma asjadega tegelema, siis peab. Mul on vähemalt kord kuus selline tunne. Tavaliselt saadakse aru ka.
Lastega on mu arust nii, et neile oled sa niikuinii eeskujuks kõiges. Nad ju elavad suga koos, 'registreerivad silmanurgast' kõik su tegemised. Vedeled diivanil või tiksud arvuti taga või käid kell kuus jooksmas või kaod päevaks garaaži või käid meestega maal 'puid tegemas' või mis iganes.
Neid ei pea kättpidi mingi tegevuse juurde vedama, töökotta jalgu või palliplatsi äärde segama. Nad saavad sult oma elutarkuse kaudselt nagunii kätte.
See on selline üldine filosoofia. Igapäevaselt on muidugi vaja õpetada, julgustada, aidata erinevate asjade juures.
Naisega on kompromisside kunsti vaja paremini vallata. Kui ikka on tunne, et nüüd peab oma asjadega tegelema, siis peab. Mul on vähemalt kord kuus selline tunne. Tavaliselt saadakse aru ka.