19-01-2015, 00:02 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 19-01-2015, 00:54 AM ja muutjaks oli rainer.)
Tere,
Tähendab, parem kui ei peksaks, aga kui teisiti ei saa, võite küll. Olen üks hobi-aktiivne D-positiivne ja mul on hetkel üks selline "kottpimedas ülesmäge suurte sibulate peksmise" ala käsil - on sportlik huvi mitteärilistel eesmärkidel iseendale kasutamiseks juppidest koostada paar D5 mootorit mitte-tehasepaarilistest karteripootest, mis on valitud võimalikult sarnased ja klappivad (sobivus tõepoolest kõigub kohutavalt). Asi tundus algul lootustandvam, aga kokku kruvides jäi väntvõlli pöörlemine natuke ikka raske - pöörleb, aga "poomine" on olemas. Kuna tegu on ilmselt mõne mm- ja kraadi-kümnendikuga, tekkis mõte et äkki ikka õnnestub, kui midagi järele aidata. Tekkisid sellised mõtted/variandid:
1. karter tühjalt kokku kruvida, võtta kuidagi pinki, võtta karteri üks (nt see siduripuksiga) pool nö baaspooleks/pinnaks ja siis võllide (nii vända kui siduri) pöörlemistelgede suunaliselt laagripesa suuruse teraga natuke vastaskarteris pesasid krõhvitseda. Tundub kõige põhjalikum, aga eeldab ihutreiali olemasolu ja rikub potentsiaalselt ühe karteripoole...
2. Veidi põlveotsam variant 1. Kuna karteripooled pole nagunii paarilised, siis riskida ja hõõritseda laagripesasid käe vahel pisut (minimaalselt) suuremaks ja koostamisel laagripesade eelnevalt karestatud ja puhastatud pinnad katta õhukeselt mingi kaaseaegsema ning sobivalt kaua kivistuva epovaiguseguga ...
3. Põlveotsavariant 2. Võtta korralikud tutikad laagrid, mille välisvõrud käiaks julmalt mõne kümnendiku võrra alamõõtu kataks need õhukeselt sellesama mingi kaaseaegsema ning sobivalt kaua kivistuva epovaiguseguga ja koostaks.
Mida arvate asjast ? Millise variandi valiksite, kui oleksite selliste karteripooltega üksikul saarel , kus treial käib kohal vaid kord kvartalis ?
R
Tähendab, parem kui ei peksaks, aga kui teisiti ei saa, võite küll. Olen üks hobi-aktiivne D-positiivne ja mul on hetkel üks selline "kottpimedas ülesmäge suurte sibulate peksmise" ala käsil - on sportlik huvi mitteärilistel eesmärkidel iseendale kasutamiseks juppidest koostada paar D5 mootorit mitte-tehasepaarilistest karteripootest, mis on valitud võimalikult sarnased ja klappivad (sobivus tõepoolest kõigub kohutavalt). Asi tundus algul lootustandvam, aga kokku kruvides jäi väntvõlli pöörlemine natuke ikka raske - pöörleb, aga "poomine" on olemas. Kuna tegu on ilmselt mõne mm- ja kraadi-kümnendikuga, tekkis mõte et äkki ikka õnnestub, kui midagi järele aidata. Tekkisid sellised mõtted/variandid:
1. karter tühjalt kokku kruvida, võtta kuidagi pinki, võtta karteri üks (nt see siduripuksiga) pool nö baaspooleks/pinnaks ja siis võllide (nii vända kui siduri) pöörlemistelgede suunaliselt laagripesa suuruse teraga natuke vastaskarteris pesasid krõhvitseda. Tundub kõige põhjalikum, aga eeldab ihutreiali olemasolu ja rikub potentsiaalselt ühe karteripoole...
2. Veidi põlveotsam variant 1. Kuna karteripooled pole nagunii paarilised, siis riskida ja hõõritseda laagripesasid käe vahel pisut (minimaalselt) suuremaks ja koostamisel laagripesade eelnevalt karestatud ja puhastatud pinnad katta õhukeselt mingi kaaseaegsema ning sobivalt kaua kivistuva epovaiguseguga ...
3. Põlveotsavariant 2. Võtta korralikud tutikad laagrid, mille välisvõrud käiaks julmalt mõne kümnendiku võrra alamõõtu kataks need õhukeselt sellesama mingi kaaseaegsema ning sobivalt kaua kivistuva epovaiguseguga ja koostaks.
Mida arvate asjast ? Millise variandi valiksite, kui oleksite selliste karteripooltega üksikul saarel , kus treial käib kohal vaid kord kvartalis ?
R