26-01-2015, 14:10 PM
Sellisesse kohta pulbermetallitamine ei sobi.
Aegade algusest on selle meetodi häda olnud kihi lahtitulek.
Mingi laagrialuse pinna jaoks ja liugelaagri alla ka palun väga, kuid mitte sellisesse kohta kus rullid peal veerevad ja pinnakihti deformeerivad.
Nagu juba soovitatud sai, siis eeldusel et võlliotsal pole värvimuutust ja eeldatav mahavõetav kiht pole nii paks et alt pehme metall välja tuleb saaks rullid vahetada laagril.
Kõva kihi paksus jälle oleneb võlli töötlemise viisist.
Kui võlli otsast ja laagri pinna tagant paistab kuskilt sinine üleminek on tegu kõrgsagedusvooluga karastatud pinnaga ja eeldatavalt on kõva pinda vähemalt 1mm.
Kui aga termilisi üleminekuid ei paista on tegu tsementiiditud pinnaga.Seal on pealmine kõva kiht õhem ja ei ole mõistlik sinna laagri rulle peale käima panna.
Sel juhul, kui ei leidu sobivat laagrit mille alla saaks võlli otse treida saab minna lisapuksi paneku teed.
Aga mitte sellise inimese poolt, kes ei tea kas treitud pind jääb sile või peab lihvima ning et terasest, mis võib jääda pehme...
Kes ei oska ja ei oma piisavaid teadmisi materjalide markidest siis laagri pinna tegemine teise laagri sise või välisvõrust, mis on vene ajast ja läbikarastusega on kindlapeale minek.
Tänapäeval saab treida igasuguseid kõvasid metalle nagu laagrite saaled, laagrirullid ja isegi peaülekande hammasrattad.
Mida kõvem seda siledam pind jääb.
Rainer@ teinud nii mõnegi laagri ümber ja nullist peale.
Aegade algusest on selle meetodi häda olnud kihi lahtitulek.
Mingi laagrialuse pinna jaoks ja liugelaagri alla ka palun väga, kuid mitte sellisesse kohta kus rullid peal veerevad ja pinnakihti deformeerivad.
Nagu juba soovitatud sai, siis eeldusel et võlliotsal pole värvimuutust ja eeldatav mahavõetav kiht pole nii paks et alt pehme metall välja tuleb saaks rullid vahetada laagril.
Kõva kihi paksus jälle oleneb võlli töötlemise viisist.
Kui võlli otsast ja laagri pinna tagant paistab kuskilt sinine üleminek on tegu kõrgsagedusvooluga karastatud pinnaga ja eeldatavalt on kõva pinda vähemalt 1mm.
Kui aga termilisi üleminekuid ei paista on tegu tsementiiditud pinnaga.Seal on pealmine kõva kiht õhem ja ei ole mõistlik sinna laagri rulle peale käima panna.
Sel juhul, kui ei leidu sobivat laagrit mille alla saaks võlli otse treida saab minna lisapuksi paneku teed.
Aga mitte sellise inimese poolt, kes ei tea kas treitud pind jääb sile või peab lihvima ning et terasest, mis võib jääda pehme...
Kes ei oska ja ei oma piisavaid teadmisi materjalide markidest siis laagri pinna tegemine teise laagri sise või välisvõrust, mis on vene ajast ja läbikarastusega on kindlapeale minek.
Tänapäeval saab treida igasuguseid kõvasid metalle nagu laagrite saaled, laagrirullid ja isegi peaülekande hammasrattad.
Mida kõvem seda siledam pind jääb.
Rainer@ teinud nii mõnegi laagri ümber ja nullist peale.