03-02-2015, 12:28 PM
Kui mul oli kunagi põhjust mööda rehviteste kolistada, siis küsisin Nokiani spetside käest, et kui kaua võiks üks rehv seista, et selle omadused veel oluliselt ei halvene.
Nende vastus oli midagi sellist: "Rehvi välispind võib küll seismise tõttu küll kõvaneda, kuid rehv kasutusele võtta, muudavad rehvisegus olevad vedelad komponendid selle taas pehmeks." Reaalselt räägiti ajaühikust ca 5 aastat.
Kahtlemata mingi omaduste halvenemine on, aga see on tõenäoliselt vaid väga tõsisel mõõtmisel tuvastatav hälve. See on siis parimate rehvitootjate toodangu puhul. Mis on D-grupi rehvide tootjate tundmatu nätsuvabriku toel valmistatud toodangu eluiga, on juba raske ennustada. Nende kvaliteedi kohta ütles üks rehvivahetaja, et ühe UUE Hiina talverehvi käes on tema tasakaalustamisel kasutatud raskuste rekord: 170 grammi ühele veljele... Ja ei olnud lopergune velje...
Omaette teema on need kümneid aastaid vanad kasutatud rehvid, mida pärandatakse isal pojale ja mida vahel mingitel arusaamatutel ettekäänetel autode alla kruvitakse. Need on tõesti vene rulett.
Sõidetud on igasuguse saastaga ja suurem osa sõite jõuab ka edukalt sihtpunkti, pakkudes võimalust argumentatsiooniks stiilis: "aga ei juhtu ju midagi". Ega juhtugi. Piisavalt hoolika sõidustiili korral saab ka šlikkidega kiilasjääl sõidetud. Seda maksimaalset pidamist, mida rehv pakub, võib vaja olla vaid üks kord. Aga siis võib meeter lühem pidurdusmaa olla erinevuseks elu ja surma vahel. Kas see on ka väärt headesse rehvidesse investeerimist, otsustab igaüks oma elunatukese väärtust hinnates ise.
A.
Nende vastus oli midagi sellist: "Rehvi välispind võib küll seismise tõttu küll kõvaneda, kuid rehv kasutusele võtta, muudavad rehvisegus olevad vedelad komponendid selle taas pehmeks." Reaalselt räägiti ajaühikust ca 5 aastat.
Kahtlemata mingi omaduste halvenemine on, aga see on tõenäoliselt vaid väga tõsisel mõõtmisel tuvastatav hälve. See on siis parimate rehvitootjate toodangu puhul. Mis on D-grupi rehvide tootjate tundmatu nätsuvabriku toel valmistatud toodangu eluiga, on juba raske ennustada. Nende kvaliteedi kohta ütles üks rehvivahetaja, et ühe UUE Hiina talverehvi käes on tema tasakaalustamisel kasutatud raskuste rekord: 170 grammi ühele veljele... Ja ei olnud lopergune velje...
Omaette teema on need kümneid aastaid vanad kasutatud rehvid, mida pärandatakse isal pojale ja mida vahel mingitel arusaamatutel ettekäänetel autode alla kruvitakse. Need on tõesti vene rulett.
Sõidetud on igasuguse saastaga ja suurem osa sõite jõuab ka edukalt sihtpunkti, pakkudes võimalust argumentatsiooniks stiilis: "aga ei juhtu ju midagi". Ega juhtugi. Piisavalt hoolika sõidustiili korral saab ka šlikkidega kiilasjääl sõidetud. Seda maksimaalset pidamist, mida rehv pakub, võib vaja olla vaid üks kord. Aga siis võib meeter lühem pidurdusmaa olla erinevuseks elu ja surma vahel. Kas see on ka väärt headesse rehvidesse investeerimist, otsustab igaüks oma elunatukese väärtust hinnates ise.
A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!