09-02-2015, 13:53 PM
Püüan jõudumööda vastata vahepeal tekkinud küsimustele:
1. Peatatud registrikandega või omaniku poolt ajutiselt registrist kustutatud sõidukile ei saa pikemaks ajaks kui 1 kuuks teha kindlustus seetõttu, et liikluskindlustuse seadus kehtestab selle regulatsiooni. Selle põhjuseks oli asjaolu, et liikluses osales hulk sõidukeid, millele küll tehti korralikult kindlustust, aga mitte ülevaatust. Sellega hoiti kokku ülevaatusele kuluv rahasumma, millest väike osa on ülevaatuse tasu, kuid palju suurem osa võis olla sõiduki vajalik remondikulu enne TÜV läbimist. Seega motiveeritakse inimesi läbi rahakoti siiski ka ülevaatust tegema. On tõsi, et see piirab korralikke inimesi, kes tahaksid enne ülevaatusele sõitmist teha kohe 12 kuuks kindlustuse, selle asemel, et teha 1 + 12 kuud. Ühe kuu kindlustus maksab oluliselt rohkem kui 1/12 aasta kindlustumaksest. Saan lubada, et diskussioon jätkub, et selgitada välja, kuidas oleks võimalik saavutada olukord, kus ausad inimesed saaksid teha siiski pikemaks ajaks kindlustuse enne ülevaatuse läbimist, kuid ebaausatel ei oleks võimalik ülevaatuseta pikaajalist kindlustust saada.
2. Kindlustuslepingu sõlmimiseks on vaja lihtsate vahenditega välja selgitada lepingukohustust omav pool. Lihtsaim viis selleks on registrikanne. Kuna liikluskindlustuse seadus sätestab liikluskindlustusekindlustuse registripõhisena, siis ei ole tähtsust kindlustuskohustuse määratlemisel kusagil sahtlinurgas vedelev müügileping. Kindlustuskohustus on liiklusregistrisse omanikuna kantud isikul. Kui on määratud vastutav kasutaja, siis omaniku asemel vastutaval kasutajal. See on vajalik selguse ja lihtsuse jaoks.
3. Igal kindlustusandjal on õigus ise määratleda kindlustusmakse hind. See ei pruugi üldse sõltuda staazist. Kindlustusseltside strateegia kindlustusmaksete kujundamisel on väga erinev - kes eelistab teatud liiki sõidukeid, kes teatud tüüpi (mehed-naised, noored-vanad, Tallinnas või kaugemal jne) kindlustusvõtjaid. Mõni selts pakub soodsat hinda neile, kes ka muid kindlustuslepingudi neilt võtavad. Kuigi liikluskindlustus ei ole kuigi kasumlik tegevus, on sellel siiski suur turuosa kindlustusturust ning ka kindlustusseltsidel on kohustus sellist kindlustusliiki pakkuda. Ja nad teevad seda oma parima äranägemise järgi oma äriloogikat kasutades.
4. On tõsi, et tehnoriketest põhjustatud õnnetuste osakaal on muude põhjuste seas üsna marginaalne. 5% on keskmise või krge liiklusohutusega maades pigem ülepaisutatud. Pigem on see 1-2%. Kuid selle põhjuseks on lisaks üldisele ealtustasemele kindlasti ka sellel, et ülevaatus on kohustuslik ning järelevalve nii ülevaatuse kvaliteedi kui teeliikluses siiski on olemas. Kui ülevaatuskohustust ei oleks, siis oleks olukord ilmselgelt halvem.
5. Registrikande automaatne peatamine ongi automaatne ja kohaldub ka kõigile neile sõidukitele, mis on juba ise ajutiselt registrist kustutatud. See võiks ju toimuda ka automaatselt siis, kui inimese enda valitud ajutine kustutamine lõpeb, kuid sisulist vahet ei ole, kui need kaks alust ka paralleelselt kulgevad. See on täiesti normaalne ning pakub muuhulgas kaitset selle vastu, kui omanik unustab ajutist registrist kustutamist pikendada.
6. IT-süsteemid on maailma praktikas väga tihti alt vedanud. Meie teemaga haakuvalt on aga oluline see, et IT-süsteem põhineb õiguslikel regulatsioonidel. See tähendab, et kui sõiduk peab olema automaatselt kustutatud, kuid arvutiprogramm seda siiski teinud ei ole, siis saab tugineda seadusele. Maanteeameti programm ei saada kellelegi teadet, et on vaja rahakoti raudu lahti teha. Küll aga võivad sellest programmist jõuda mingi rikke tõttu ebaõiged andmed liikluskindlustuse andmebaasi. Kui selline asi peaks juhtuma, siis on võimalik sundkindlustuse nõue vaidlustada.
1. Peatatud registrikandega või omaniku poolt ajutiselt registrist kustutatud sõidukile ei saa pikemaks ajaks kui 1 kuuks teha kindlustus seetõttu, et liikluskindlustuse seadus kehtestab selle regulatsiooni. Selle põhjuseks oli asjaolu, et liikluses osales hulk sõidukeid, millele küll tehti korralikult kindlustust, aga mitte ülevaatust. Sellega hoiti kokku ülevaatusele kuluv rahasumma, millest väike osa on ülevaatuse tasu, kuid palju suurem osa võis olla sõiduki vajalik remondikulu enne TÜV läbimist. Seega motiveeritakse inimesi läbi rahakoti siiski ka ülevaatust tegema. On tõsi, et see piirab korralikke inimesi, kes tahaksid enne ülevaatusele sõitmist teha kohe 12 kuuks kindlustuse, selle asemel, et teha 1 + 12 kuud. Ühe kuu kindlustus maksab oluliselt rohkem kui 1/12 aasta kindlustumaksest. Saan lubada, et diskussioon jätkub, et selgitada välja, kuidas oleks võimalik saavutada olukord, kus ausad inimesed saaksid teha siiski pikemaks ajaks kindlustuse enne ülevaatuse läbimist, kuid ebaausatel ei oleks võimalik ülevaatuseta pikaajalist kindlustust saada.
2. Kindlustuslepingu sõlmimiseks on vaja lihtsate vahenditega välja selgitada lepingukohustust omav pool. Lihtsaim viis selleks on registrikanne. Kuna liikluskindlustuse seadus sätestab liikluskindlustusekindlustuse registripõhisena, siis ei ole tähtsust kindlustuskohustuse määratlemisel kusagil sahtlinurgas vedelev müügileping. Kindlustuskohustus on liiklusregistrisse omanikuna kantud isikul. Kui on määratud vastutav kasutaja, siis omaniku asemel vastutaval kasutajal. See on vajalik selguse ja lihtsuse jaoks.
3. Igal kindlustusandjal on õigus ise määratleda kindlustusmakse hind. See ei pruugi üldse sõltuda staazist. Kindlustusseltside strateegia kindlustusmaksete kujundamisel on väga erinev - kes eelistab teatud liiki sõidukeid, kes teatud tüüpi (mehed-naised, noored-vanad, Tallinnas või kaugemal jne) kindlustusvõtjaid. Mõni selts pakub soodsat hinda neile, kes ka muid kindlustuslepingudi neilt võtavad. Kuigi liikluskindlustus ei ole kuigi kasumlik tegevus, on sellel siiski suur turuosa kindlustusturust ning ka kindlustusseltsidel on kohustus sellist kindlustusliiki pakkuda. Ja nad teevad seda oma parima äranägemise järgi oma äriloogikat kasutades.
4. On tõsi, et tehnoriketest põhjustatud õnnetuste osakaal on muude põhjuste seas üsna marginaalne. 5% on keskmise või krge liiklusohutusega maades pigem ülepaisutatud. Pigem on see 1-2%. Kuid selle põhjuseks on lisaks üldisele ealtustasemele kindlasti ka sellel, et ülevaatus on kohustuslik ning järelevalve nii ülevaatuse kvaliteedi kui teeliikluses siiski on olemas. Kui ülevaatuskohustust ei oleks, siis oleks olukord ilmselgelt halvem.
5. Registrikande automaatne peatamine ongi automaatne ja kohaldub ka kõigile neile sõidukitele, mis on juba ise ajutiselt registrist kustutatud. See võiks ju toimuda ka automaatselt siis, kui inimese enda valitud ajutine kustutamine lõpeb, kuid sisulist vahet ei ole, kui need kaks alust ka paralleelselt kulgevad. See on täiesti normaalne ning pakub muuhulgas kaitset selle vastu, kui omanik unustab ajutist registrist kustutamist pikendada.
6. IT-süsteemid on maailma praktikas väga tihti alt vedanud. Meie teemaga haakuvalt on aga oluline see, et IT-süsteem põhineb õiguslikel regulatsioonidel. See tähendab, et kui sõiduk peab olema automaatselt kustutatud, kuid arvutiprogramm seda siiski teinud ei ole, siis saab tugineda seadusele. Maanteeameti programm ei saada kellelegi teadet, et on vaja rahakoti raudu lahti teha. Küll aga võivad sellest programmist jõuda mingi rikke tõttu ebaõiged andmed liikluskindlustuse andmebaasi. Kui selline asi peaks juhtuma, siis on võimalik sundkindlustuse nõue vaidlustada.