[genn]

Kuna siin juba vanamopeedide asjatundjad koos, siis värskendaks mälu. Š-62 mootoril oli minu mäletamist mööda käigukastis kübe kiirem ülekanne kui V-50 mootoril?
ja veel - V-52 oli pedaalidega, V-57 ja V-58 oli üks pedaalidega ja teine käimalöömisvändaga, mis liikus ettepoole, mitte taha, oli nii? Aga kumb oli kumb? Kõik kolm eelpool nimetatut olid vist kontaktsüütega ja väntvõll pöörles ratastele vastupidises suunas. Alates Š-62-st käis väntvõll juba ratastega samas suunas ja oli kontaktivaba süüde. Käimalöömisvänt aga käis tahapoole nagu tsiklitel. Correct?

Eks alguse sai see Jawa 552 mootorist,mille omal moel venelased kopeerisid ja panid nimeks Š-50 edasi tuli Š-51(veidi võimsam ja disain muutus),järgnes Š-52(lisandus mootorisse spidomeetri ajam) selle seeria lõpetasid Š-57 ja Š-58(disain läks kandiliseks ja käigukast tehnoloogiliselt lihtsamaks).Kõigil neil olid samad kasti ülekanded(teine käik oli otse) ja käivitus pedaalidest va Š-58 mis sai käivitus vända(pedaali liikumis suunas). Kõigil neil käis väntvõll  siduri poolt vaadatuna päripäeva.
80datel valmis uus mootor Š-62 käigukastist kadus otse käik tänu millele väntvõll pandi teistpidi pöörlema ja käivitus vänt toimis "õiges"suunas.Lisandus elektron süüde võimsama generaatoriga.Teise käigu ülekanne oli alla 1(0,92) Mulle endale see mootor eriti meeldis,mäletan kui kolmekesi sõitsime kaasas veel 5l õlle anum ja masina spidomeetri seier jooksi põhja    Käigukasti ülekanded ja konstruktsioon jäi nõrgaks. Seepärast 84a valmis uus mootor V-50,mille konstruktsioone oli igati tugevdatud(suurem kolvi sõrm,kolme kettaga sidur ja ka käigukasti ülekandeid muudeti (teine käik oli 1,1 vist).Hiljem lisandus jalgkäikudega varjant V-501.Moderniseerituna toodeti neid peaaegu 90date lõpuni.Kuigi kvaliteet oli kõvasti langend võrrelduna Š mootoritega.