[kolz]

Teadupärast oli T-150K ehitatatud sõjaväele rakettide ja suurtükkide transportimiseks ning sõjaväe mudelil T-154 oli kiirema ülekandega käigukast, mis arendas kiirust kuni 70 km/h. Vene ajal pakkusid Kloogal asuvas tankipolgu ohvitserid müüa neid kiire ülekandega käigukaste kolhoosimeestele, mida nad ilmselt salaja NZ võetud traktoritelt maha keerasid või siis aeglaste vastu ära vahetasid.
Meenub veel, et Harju EPT oli üks kiirete sildadega T-150K, mis käruga mööda rajooni kaupa laiali vedas. Nii, et kiirus oli ka siis juba hinnas!

Minuteada oli ikka K-700 algselt loodud sõjaväe tarbeks. Mudelist T - 154 pole midagi kuulnud. 

T-154 ka ei tea, aga  omal õnnestus 3-kuud venekroonus opereerida sellist masinat, mis kaevas "kaevikuid". Selle margiks on PZM-2. Oli tõesti kiire lippamisega, aga mitte 70, vaid maksimum oli 50 km/h ja seda tehaseseades. Tore oli linnvahel trammidega võidu ajada. Käimakast on sellel teine mis T-150K-l. Kolm käiku edasi, need mis rooli kõrvalt lükkasid, põrandalt sai transportrea, töökäigu ja aeglusti. Armatuuris oli vana Paz bussi spidomeeter ja kabiinis oli käsi etteandepump. Selle põhimõtet välja ei mõelnudki, aga ju ta millegipärast hea pidi olema. Veel oli erinevus hüdrosüsteemi töös. Jagaja kaks sekttsiooni töötasid läbi esimese sektsiooni, see pidi pidevalt sees olema. Oli kohe selline eraldi fikseeritav kang, et sektsioon kogematta välja ei hüppaks. Muus osas oli nagu traktor ikka. Ahjaa kabiin oli ka poolitatav, katuse ja klaasiringi sai kergesti pealt maha tõsta.